2
fotot
AITAB TEISI: Põlvamaa mees Ants Väärsi on kolm aastat abivajajaid aidanud ja neid arstide vahet sõidutanud. Invatakso teenuse pakkuja palub nüüd ise abi, et ta saaks teisi aidata – hädasti oleks vaja tänapäevast invabussi. (Aldo Luud)

Ratastooli jäänud ja sealt tõusnud ning vähile piiri pannud Põlvamaa mees Ants Väärsi on kolm aastat abivajajaid oma invataksoga arstide vahet sõidutanud. Teiste aitaja palub nüüd ise abi, et saaks edaspidigi teisi aidata.

Saatusekaaslaste abistaja heategevus sai alguse sellest, kui ta jäi ratastooli, tõusis sealt püsti, sai vähidiagnoosi ja lõpuks sai vähile piiri peale. "Käisin 40 korda Tartus vähki kiiritamas. Asjad läksid paremaks. Tahe oli nii suur! Arstid ütlesid, et ärgu ma jäägu koju istuma – mõelgu ma midagi välja ja tehku midagi," meenutab Ants tohtrite sõnu.

Juba siis küpses ta peas plaan, et hakkab aitama neid, kes abi vajavad.

Käib abiks Kuusaluski

Oma invataksoga sõidab Ants Tartu ülikooli kliinikumi ette. Ants avitab vanaproua Vaike autost välja, aitab tal ratastooli istuda. Majas ajab Ants Vaike eest kõik dokumendid korda, käib registratuurist läbi, käib ühest arstikabinetist teise, viib ta röntgenisse, viib arsti juurde. Kui vajalikud protseduurid tehtud, viib ta eaka naise Põlva valda koju tagasi.

Antsul on palju häid inimesi, keda ta arstide vahet sõidutab. Ta on juba kolm aastat invatakso teenust pakkunud, aidanud liikumispuudega inimesi, ratastoolis inimesi ja lamavaid haigeid.

Enamasti aitab ta Põlva- ja Võrumaa elanikke: viib sealseid inimesi arsti juurde nii Võrru, Tartusse, Tallinna kui ka Haapsallu. Kõige kaugemad Antsu teenuse kasutajad on Harjumaal Kuusalus – mees läheb neile koju järele, viib Põlva haiglasse, seejärel viib koju tagasi. Nii juba aastaid.

Ta ei vii inimesi mitte ainult arstide juurde, vaid teinekord saab kõne ka keset ööd: "Helistatakse EMOst ja öeldakse, et ole hea, tule palun järele ja vii inimene koju."

Nii ärkabki Ants keset ööd üles, viib inimese koju ning varahommikul läheb juba teise inimesega sõitu, et tema arsti juurde viia.

"Peaaegu iga päev on sõitmist," ütleb Ants, kelle sõnul on seesugusele teenusele üha suurenev vajadus.

Teinekord on päevad ja ööd nii pikad, et suur väsimus tuleb peale, aga kui ta näeb, et saab inimestele head teha, siis väsimus enam nii võimust ei võta. "Tunnen, et saan sellest tööst rahuldust. Kas vanajumal näeb ülevalt pilvepiirilt, et aitan inimesi ja teen teistele head, ei tea... Aga igatahes praegu tunnen, et tervis on palju parem."

Ants abivajajate pealt ei teeni. See ei ole tema jaoks äri, see on vabatahtlik abistamine. "Pensioni saan 324 eurot. Tollega peab hakkama saama ja elama. Invataksoga saan niipalju, et jõuan kütust osta ja autot remontida."

Invataksoks kohandatud auto läbisõit on ligi 600 000 km. "Iga autoomanik teab, mida tähendab nii vana auto remont. 500–600 eurot läheb ühe korraga ära. Pean 50–60 korda Tartus käima, et see raha tagasi saada," räägib mees, et sõiduhind on minimaalne.

Ja kui palju riik appi tuleb?

"Ma tean, mida see tähendab. Ma olen selle kõik üle elanud," ütleb Ants, miks ta teisi abistab ja nüüd ise teistelt abi palub, et saaks edaspidigi teisi aidata.

Nimelt soovib ta osta invabussi, kus oleksid olemas kõik tänapäevased võimalused transportida ratastoolis inimest, lamavat haiget kanderaamis, liikumispuudega inimest koos saatjaga jne. Endal tal sellist võimalust ei ole, et suur summa kokku saada.

Antsu sõnul maksab uus invabuss 40 000 euro ringis, vähekasutatud invabussi saaks aga näiteks Põhjamaadest poole odavamalt kätte.

"Lootma peab," usub ta, et head inimesed tulevad appi, et üheskoos teisi abistada.

Riik ei aita teda praegu millegagi, et abivajajate jaoks olemas olla – mitte ühte sentigi ei ole andnud. "Riik ütleb, et raha ei ole, aga samal ajal loobitakse miljoneid siia-sinna ja lihtsalt raisatakse."

Need inimesed, keda Ants aidanud on, ütlevad, et nad ei taha enam kellegi teisega sõita. Sest mees teab, mis mees teeb: oskab abivajajatega ümber käia, vajadusel aitab voodist tõusta ja riideid vahetada, viib haiglasse kohale ja toob koju tagasi, ajab registratuuris asjad korda, tegeleb arstipaberitega jpm. "Vana inimene ei jõua seda kõike ise teha," tõdeb ta.

Kord sõidutas Ants üht vanaprouat arstide vahet. Läks aega, mis läks, aga lõpuks sai eakas naine endale uued puusaliigesed. "Hea oli vaadata, kui inimene tuli ise kolmandalt korruselt alla. Tal läks paremaks, ta sai ise liikuma – see on hea tunne, kui näed, et oled ka ise saanud inimest aidata," räägib Ants.

Ta jätkab teiste abistamist – loodetavasti varsti juba uue spetsiaalse invabussiga – nii kaua, kui endal tervist ja jaksu on.

Aitame Antsul invabussi soetada

Põlvamaa Laheda valla elanik, invatakso teenust pakkuv Ants Väärsi on tänulik kõigile, kes tema ettevõtmisele õla alla panevad.

Invabussi ostu toetamiseks on kaks võimalust: helistades telefonil 900 6677, saab annetada 10 eurot; OÜ Antsu Takso arveldusarvele EE611010220241726227 saab kanda endale sobiva suurusega annetuse.

Jaga artiklit

24 kommentaari

S
Siidiuss  /   19:39, 19. okt 2015
Üle kantud.
T
tegelt on nii et et   /   17:34, 19. okt 2015
abi vajajad siin riigis on koormaks ja sellistest oleks tore lahti saada ..vabandust aga se on tõsi

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis