Repliik

Urmas Paet | Eesti ei tee piirilepetega Venemaale mingit teenet (25)

Urmas Paet, Euroopa Parlamendi saadik, 14. oktoober 2015, 18:10
Foto: Aldo Luud
Eesti-Vene piirilepped on jõudnud nii Eesti parlamenti kui ka Vene riigiduumasse ratifitseerimisele. Seega liigub protsess edasi selles suunas, et pärast rohkem kui 20 aastat kestnud kõnelusi ja ettevalmistusi, aga ka tagasilööke, võiksid piirilepped lõpuks ka jõusse saada.

Samas kõlab skeptilisi hääli, kas Ukraina sündmuste taustal peaks Eesti riigikogu üldse piirileppeid ratifitseerima või tuleks see taas määramatusse lükata. Peame endale aru andma, et piirilepete ratifitseerimisega ei osuta me Venemaale mingit teenet, kuid mõlema poolt aktsepteeritud ja selgelt maha märgitud riigipiir on oluline julgeolekuriske vähendav faktor. Praegusest olukorrast, kus Eestil on ajutine kontrolljoon, on osaliselt tingitud ka senised takistused piirjoone korralikuks väljaehitamiseks.

Rahvusvahelistes suhetes kehtib põhimõte, et piirid on naaberriikide vahel lepingutega kinnitatud. See on vajalik julgeolekupoliitiline tagatis, et maha võtta võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi. Seda nii rahuajal kui ka kriisiolukorras.

Arvamused, et Venemaa vajab lepingut Eestiga selleks, et saavutada viisavabadus Euroopa Liiduga, on olnud asjatundmatud. Seda eriti praeguste Ukraina sündmuste taustal. Nii nagu piirilepingute puudumine Venemaaga ei takistanud Eesti pääsu ELi ja NATOsse, pole see küsimus seotud ka Euroopa Liidu ja Venemaa suhete muude küsimustega.

Piirilepped Venemaaga sõlmiti 2014. aastal pärast seda, kui kõik Riigikogu erakonnad olid teinud valitsusele ettepaneku taastada konsultatsioonid Venemaaga, et leida võimalused lepete teksti täiendamiseks nii, et oleks perspektiiv ka nende lepete jõustumiseks. Kõik riigikogu erakonnad leidsid 2014. aastal, et saavutati sobiv tulemus. Seejärel otsustas valitsus piirilepingud riigikokku ratifitseerimiseks saata, kuid see protsess jäi pooleli seoses riigikogu valimistega. Lepingutega seoses ei ole praeguseks midagi muutunud.

Üle kümne aasta kestnud piiriläbirääkimiste tulemusel 2005. aastal riigikogus ratifitseeritud lepingute tekst on nüüdseks täienenud selge kinnitusega, et piirilepingutega reguleeritakse eranditult ainult riigipiiri puudutavaid küsimusi ning pooltel pole teineteisele territoriaalseid pretensioone. Käeulatuses on võimalus, et üle 20 aasta kestnud Eesti-Vene riigipiiri lepingute ettevalmistus jõuab nüüd ka lõpule ning Eesti ja Venemaa saavad toimivad piirilepingud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee