Neeruti mõis. Selle omanikud on lauljatar Hannah ja tema abikaasa, kinnisvaraarendaja Ander Ild. (Meelis Meibaum / Virumaa Teataja)

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on tõmbekeskusest väljapoole kodu rajamine kallis ning inimene ei saa majaehitusele kulutatud raha kunagi tagasi.

Martin Vahteri sõnul väheneb linnast välja ehitatud maja väärtus ja investeeringu tasuvus iga kilomeetriga. "Kui äärelinnas saab uut maja müües ehitusmaksumusest tagasi 80 protsenti, siis maanurgas vaevalt poole ja sedagi juhul kui leidub ostja," ütles Vahter, kes kinnitab, et vastupidiselt tavaloogikale on maale kolimine mitte vaeste, vaid rikaste hobi. "Lõuna-Eesti kuplite vahele on vingeid maju ehitatud küll, aga see raha tuleb Tartust või Tallinnast, mitte kohapealt," lisas Vahter.

"Maale ehitamine on nagu saarele suvila püstitamine – kõik ehitusmehest kuni ukselingini tuleb kaugelt kohale tuua, pole vett, pole elektrit, on ainult suur kulu. Samas kui inimene müümisele ei mõtle, vaid soovib rajada endale pikaks ajaks kodu, siis vahet ju pole ja võib ehitada küll," rääkis kinnisvaraekspert.

Tema sõnul on üle Eestis korda tehtud kümneid uhkeid mõisakomplekse, mille uued omanikud on ehitanud endale kulusid arvestamata superkodu. "Kui mõisa renoveerimine maksab kaks miljonit, siis müües saaks sellest tagasi vaid neljandiku. Ka mõisarestoranid on üldjuhul hobi, millele omanik maksab peale," kirjeldas Vahter ja lisas, et väärtusliku hoone renoveerimiseks saab teatud määral abi ka eurorahast.

"Maakohtades ringi sõites läheb üldpilt paremaks, hoovid on korras ja muru niidetud, aga kui kuskil maja ümber kukub, siis naljalt uut enam asemele ei tehta. Olukorras, kus lähim pood on 20 kilomeetri kaugusel ja lund niikuinii keegi ei lükka, võib Eesti maaelu päris ekstreemne kogemus olla," nentis Vahter.

Jaga artiklit

15 kommentaari

E
ekspert oma unenäos  /   17:12, 21. okt 2015
kust see küll oma paberid sai, ostis internetist?
M
marks  /   00:45, 13. okt 2015
No mida ma siis siiamaani rääkinud olen. Riiki ei huvita kas kuskil ääremaal on elu vïõi mitte. Kogu seda janti saaks seadustega reguleerida. Aga uppuja päästmine on uppuja asi. Rääkida võib nii ja naa, ja linnavurle polegi se ütleja. Riigil puudub sisepoliitika juba kümneid aastaid. Hea näide sigade aafrika katk Maksuamet kuulutab tootjale pankroti , võimuesindajad vaidlevad tabureti üle , kes sellele istub. Majandusega ei tegele keegi, kui küsid millal saab , hõige üle õla , saab , ja kaklevad taburetui peale edasi. Annaks jumal mõistust!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis