Eesti uudised

Välismaale orjatööle: võitlesime ellujäämise eest. Kui tahtsime koju tulla, lubati kätte maksta (66)

Kristiina Tilk, 12. oktoober 2015 07:00
LÕPUTU VALU JA VAEV: Maasikaid on vähe, palk olematu ja ­elutingimused kasinad. Tööandja ­teavitamine soovist kodumaale naasta lõppeb ähvardustega. Pilt on illustratiivne. Foto: Lehtikuva / Scanpix

Kuidas enda eest seista, kui töö ei vasta lubatule?

"Elasime neljakesi väikeses haisvas toas. Maasikaid, mida korjata, ei olnud ning õige pea taipasime, et kogu meie palk kulub üürile. Kui tahtsime lahkuda, sihiti meid relvaga ning lubati kätte maksta," meenutab neiu unustamatu jälje jätnud kogemust hooajatööst.

Maris (nimi muudetud) meenutab, et teda meelitas sõbrannaga Soome maasikaid korjama tööandja lubatu: esmalt muidugi hea palk, tasuta elamine ja ka tööleping. Reaalsus oli hoopis midagi muud. Maris jõudis sõbrannadega sõna otseses mõttes justkui lahinguväljale, kus tuli oma ellujäämise nimel võitlusse astuda. "Elasime neljakesi väikeses haisvas toas. Magasime lagunenud diivanil. Toa nurgas oli põrandas suur auk. Sooja vett meil ei olnud. Dušš oli WCst ära võetud, et me vett ei raiskaks," kirjeldab Maris ja lisab, et pesta nad siiski said, aga saunas, mille kütmiseks tuli endal pärast niigi rasket tööpäeva veel puid tassima hakata.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

23.11.2015
Prostituutidena esinevad usuõed päästavad seksiorjusest naisi ja lapsi

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee