Kommentaar

Eesti ei tee piirilepetega mingit teenet Venemaale (48)

Urmas Paet, Euroopa Parlamendi saadik, Reformierakond, 10. oktoober 2015, 14:35
Urmas PaetFoto: Toomas Tatar/Postimees
Eesti-Vene piirilepped on jõudnud nii Eesti parlamenti kui ka Vene riigiduumasse ratifitseerimisele. Seega liigub protsess edasi selles suunas, et pärast rohkem kui 20 aastat kestnud kõnelusi ja ettevalmistusi, aga ka tagasilööke, võiksid piirilepped lõpuks ka jõusse saada.

Samas kõlab skeptilisi hääli, kas Ukraina sündmuste taustal peaks Eesti riigikogu üldse piirileppeid ratifitseerima või tuleks see taas määramatusse lükata. Olen üheselt veendunud, et Eesti parlament peaks liikuma Vene duumaga enam-vähem samas tempos ning need lepped ratifitseerima, et üldises Euroopa-Vene suhete ebakindluses ja närvilisuses vähemalt piiriga seotud kindlustunnet ja selgust suurendada.

Samal teemal

Eesti julgeoleku tagatis

Peame endale aru andma, et piirilepete ratifitseerimisega ei osuta me Venemaale mingit teenet, kuid mõlema poolt aktsepteeritud, kindlaks määratud ja selgelt maha märgitud riigipiir on oluline julgeolekuriske vähendav faktor. Ka Eestile. See, et praegu teostab Eesti oma suveräänsust kontrolljooneni, mitte riigipiirijooneni, pole tulevikuvaates mõistlik ning sisaldab julgeolekuriske. Seetõttu ratifitseeris riigikogu piirilepingud juba ka 2005. aastal.

Riigipiir peab toimima ja olema välja ehitatud. See omakorda eeldab piirilepingu olemasolu. Praegusest olukorrast, kus Eestil on ajutine kontrolljoon, on osaliselt tingitud ka senised takistused piirjoone korralikuks väljaehitamiseks. Piirilepingute olemasolu naaberriikide vahel on pigem reegel kui erand. Rahvusvahelistes suhetes kehtib põhimõte, et piirid on naaberriikide vahel lepingutega kinnitatud. See on vajalik julgeolekupoliitiline tagatis, et võtta maha võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi nii olulisel ja tundlikul teemal nagu riigi territoorium. Seda nii rahuajal kui ka kriisiolukorras.

Kui arutleda, milleks neid lepinguid ikka vaja, siis tasub arvestada, et praegune ajutine lahendus on töötanud küll rahuolukorras, kuid see ei pruugi tähendada, et kõik toimiks nii ka keerulisemates oludes. Piirilepingute jõustumine on normaalne areng, mitte pealesunnitud asjade käik. Leedu ja Läti on piirilepingud Venemaaga sõlminud, seda on teinud peaaegu kõik SRÜsse mitte kuuluvad Venemaa naaberriigid.

Aeg-ajalt on avaldatud ka arvamust, et Venemaa on piirilepingust rohkem huvitatud kui meie ning see justkui muudaks lepingu Eesti jaoks kahtlaseks ja vähem oluliseks. Tegelikult see nii ei ole. Kui Venemaa ja meie endi huvi oma piiri õiguslikult kindlustada langevad kokku, siis see ongi ainus võimalik alus läbirääkimisteks ja tulemusteni jõudmiseks.

Eesti ei tee piirilepetega mingit teenet Venemaale. Arvamused, et Venemaa vajab lepingut Eestiga selleks, et saavutada viisavabadus Euroopa Liiduga, on olnud asjatundmatud. Seda eriti praeguste Ukraina sündmuste taustal. Nii nagu piirilepingute puudumine Venemaaga ei takistanud Eesti pääsu ELi ja NATOsse, pole see küsimus seotud ka Euroopa Liidu ja Venemaa suhete muude küsimusega.

Vähem pahatahtlikku tõlgendamisruumi

Meie idapiir on NATO kollektiivkaitse piir. Euroopa Liidu liikmesriigina oleme samuti ELi idapiiril ehk sellega lõpeb ELi ühisturu ja ühisreeglitega kaetud ala. Selgelt fikseeritud ja toimiva piiri olemasolu ei saa alahinnata ei julgeoleku- ega majanduspoliitiliselt. Eesti on kõige tihedamalt rahvusvahelisse võrgustikku integreerunud Põhja-Euroopa riik ja paljude rahvusvaheliste organisatsioonide liige. Seetõttu on oluline ka täpselt teada, kus algavad ja lõpevad Eesti rahvusvahelised kohustused.

Eesti riik peab olema enesekindel nii oma mineviku kui tuleviku suhtes. Ja välispoliitikas järjekindel ning ettearvatav. Piirilepped Venemaaga sõlmiti 2014. aastal pärast seda, kui kõik Riigikogu erakonnad olid teinud valitsusele ettepaneku taastada konsultatsioonid Venemaaga, et leida võimalused lepete teksti täiendamiseks nii, et oleks perspektiiv ka nende lepete jõustumiseks. Kõik riigikogu erakonnad leidsid 2014. aastal, et saavutati sobiv tulemus. Seejärel otsustas valitsus saata piirilepingud Riigikokku ratifitseerimiseks, kuid see protsess jäi pooleli seoses riigikogu valimistega. Midagi ei ole praeguseks seoses lepingutega muutunud.

Kevadel valitud riigikogu koosseisul tuleks senist loogikat jätkata ja Vene duumaga lähedases tempos jõuda lepete ratifitseerimiseni. Järjekindlus, usaldusväärsus ja ettearvatavus on olulised nii Eesti riigi kui terviku puhul, aga ka iga erakonna puhul.

Üle kümne aasta kestnud piiriläbirääkimiste tulemusel 2005. aastal riigikogus ratifitseeritud lepingute tekst on nüüdseks täienenud selge kinnitusega, et piirilepingutega reguleeritakse eranditult ainult riigipiiri puudutavaid küsimusi ning pooltel pole teineteisele territoriaalseid pretensioone. Käeulatuses on võimalus, et üle 20 aasta kestnud Eesti-Vene riigipiiri lepingute ettevalmistus jõuab nüüd ka lõpule ning Eesti ja Venemaa saavad toimivad piirilepingud.

20. sajand oli paljudele Euroopa rahvastele ja riikidele traagiline ning keeruline, teiste hulgas ka Eestile. Kui võrrelda 20. sajandi alguse Euroopa kaarti praegusaja Euroopa kaardiga, võib sealt leida vägagi palju muutusi. Eesti ülesanne on õiguslikust järjepidevusest lähtuvalt kindlustada oma tulevikku. Eesti ja Venemaa piirilepete jõustumine ning olemasolu on panustamine Eesti tulevikku – et meie julgeolek oleks võimalikult kindel ja pahatahtliku tõlgendamise ruumi võimalikult vähe.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee