Kommentaar

Tiina Kangro | Invaliidide ja pagulaste ühepajatoit (75)

Tiina Kangro, Linnalehe peatoimetaja, 7. oktoober 2015, 18:41
Tiina KangroFoto: Elisa Taimre
Vägeva küla Jõgevamaal on viimasel paaril nädalal üle kogu Eesti kuulsaks saanud. Seal asub mahajäetud raudteejaam, imekombel veel sulgemata raamatukogu ja ümberkonna taludes elab umbes kolmkümmend inimest.

Üks oluline keskpunkt on Vägeval veel – kortermaja, kus elab 28 psüühilise erivajadusega inimest. Neile osutab siin erihoolekandeteenust sotsiaalministeeriumile alluv riiklik aktsiaselts Hoolekandeteenused. Nüüd on aga väikese Vägeva küla elanikud tagajalgadel, sest riigiisad soovivad puuetega inimesed oma kodust välja kolida ja pagulased asemele tuua.

Samal teemal

Tegemist on majaga, kus endistel aegadel elasid siin asunud puuetega laste erikooli pedagoogid. 90ndate keskel kool suleti ja maja jäi tühjaks. Külaelanikud aga otsustasid tondilossile uue elu sisse puhuda. 

Miljonid vajavad kulutamist 

"Ehitasime omade jõududega uue küttesüsteemi, võõpasime ruumid värskeks ja Jõgeva sotsiaalosakonna tollaste töötajate abiga tõime lähedalasuvast Võisiku hooldekodust, koledast kohast, hulga hoolealuseid siia elama," meenutab Vägeva kooli endine direktor Valdo Raidma. Tal on peaaegu pisar silmas kui ta räägib, kuidas küla puuetega inimestega ära harjus. Mitmed neist olid tema endised õpilased, lasetekodust lastekodusse ja lõpuks hooldekodusse liikunud "riigi inimesed". "Remontisime neile kasvuhoone, aitasime luua võimalused loomade pidamiseks, koos käisime raielankidelt katla kütmiseks hagu korjamas, harisime üles peenramaa," jutustab Valdo.

Edasi läks maja Võisiku hooldekodu alla, 2007. aastast aga, kui loodi AS Hoolekandeteenused, sai koos kõikide teiste riiklike erihooldekodudega viimase omandiks. Aktsiaseltsi kohustuste hulka kuulub ka kinnisvara kasumlik haldamine: ostmine, müümine ja juba pool tosinat aastat ka suurejooneline ehitustegevus Euroopast tuleva toetusraha eest, mis on mõeldud Eesti kidura hoolekandesüsteemi turgutamiseks.

Nüüd on aga käes olukord, kus on kasu(m)lik puuetega inimesed Vägeva Kodust välja kolida ja pagulased asemele istutada. Vahepeal on aktsiaselts nimelt saanud riigilt uue ülesande pakkuda teenuseid ka pagulastele – ühed erivajadustega inimesed ju kõik.

Ent piilume pisut telgitagustesse. Aktsiaseltsil tuleb järgmise viie aastaga kulutada 56 miljonit eurot deinstitutsionaliseerimiseks. See tähendab nõukaaegsete, sadade asukatega haiglatüüpi hooldekodude reorganiseerimist, et ka erivajadustega inimesed saaksid elada inimlikes tingimustes, kogukonnas, mitte suuremates kui 30 hoolealusega hooldusüksustes. Koos sellega peaks tõusma teenuste kvaliteet ja riiklik hool muutuma kättesaadavaks rohkematele abivajajatele.

Euroopa standardne nõue on, et uute teenusekohtade valmimisel tuleb "kombinaadid" sulgeda. Riik ongi lubanud aastaks 2020 vanadest hooldekodudest 1200 elanikku ümber kolida. Iga sellise ümberasustamisega "vabaneb" aktsiaseltsile eurofondidest 40 000 (!) eurot.

Ja leping Brüsseliga on kirja saanud nii, et uusi teenusekohti tekib 56 miljoni eest juurde vaid mõnisada. Kuigi Eesti kodudes on peidus veel üle 12 000 erihoolekandele kvalifitseeruvat psüühilise puudega inimest, neist tuhanded eakate või töölt eemale sunnitud omastehooldajate valvata, riik seda oma mureks eriti ei pea. Sellega tegelgu omavalitsused ja küll siis riik natuke aitab, kus saab. 

Nii toimubki pidu katku ajal. Näiteks uue peremaja ehitamiseks kusagile põllukülla saab aktsiaselts ära kasutada pool miljonit (!) eurot. ASi Hoolekandeteenused juht Maarjo Mändmaa põhjendas möödunud pühapäeval Vägeva külarahvale lausa otsesõnu, et kuna euroraha ei saaks vanas kohas kogukonnateenuste arendamiseks kasutada, vaid seda saab pruukida vaid uute kohtade loomiseks kusagil mujal, siis nii tekkiski mõte luua Vägeva Kodu kõigile elanikele mujal elukoht, mille kordaseadmiseks saab küsida euroraha. Seejärel lisas ta, et ega Vägeva polevatki puuetega inimestele mingi õige koht – liiga ääremaa, kus midagi tarka teha pole.

Kurioossel kombel tõi täpselt sama põhjenduse sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, kui hiljuti oli kõne all põgenike võimalik majutamine Illukale, kus varem asus pagulaskeskus. "Illuka on muust elust sedavõrd eemal, et seal on raskendatud nii pagulaste taotluste menetlemine kui ka pagulastel endal on raske tajuda, millisesse keskkonda nad ikkagi sattunud on," lausus ta meediale kuu aega tagasi. Toona arvas Kuuse, et uus pagulaskeskus võiks olla Tallinna lähedal. See olekski mõistlik, kuid paraku on nii Kuuse kui Mändmaa nüüd juba uut meelt ja rõhutavad, et Vägeva on pagulaste jaoks hea ja rahulik koht. Ilmselt on sinna ka hea Tallinnast ametnikke ja araabia keele tõlke saata.

Eriliselt küüniline on Vägeva Kodu sulgemise plaan aga selles mõttes, et raha keerutamiseks ollakse valmis puudega inimestelt kui malenuppudelt ära võtma elupaik, mis juba praegu vastab tingimustele, mida riik plaanib 56 euromiljoniga 2020. aastaks saavutada. Majutusüksuses elab alla 30 kliendi, see on rajatud kogukonnaga koostöös ja puudega inimesed on siin juba kohalikule rahvale omaks saanud. Isegi kui mõned iseseisvamad hoolealused võiksid siit tõesti edasi linnadesse kolida, siis kindlasti leidub erivajadustega inimesi, kellele sobibki vaikne ja maalähedane koht.

Külaelanike panusega rajatud hoone sihtotstarbe muutmine on antud juhtumil aga ka lihtsalt ebaeetiline.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee