Küllap sa, Hanno, saad aru, et ka eesti inimesed tahaksid teada, mis ja miks on valesti läinud, kas on loodud prognoose selle kohta, mis hakkab tõenäoliselt avalikult ja varjatult juhtuma meil ja mujal, lähemas ja kaugemas tulevikus.
Hanno, ütle sõnaselgelt välja, milleks peaksime valmistuma. Kirjuta rahvale, kas Brüsselis ja Toompeal on üldse roosa, roheline ja must stsenaarium seks puhuks olemas, kui põgenikevool aina kasvab? Kirjuta, kes neid stsenaariume loovad ja kus saaks nende stsenaariumidega tutvuda?
Kui kuskil on valitsus teinud suuri vigu, oleks mõistlik need vead ritta seada ja avalikustada, st selgelt, lühidalt, ent süsteemselt sõnastada nii äpardused kui ka nende põhjused ning selgitada, kuidas oleks olnud otstarbekas tegutseda.
Hanno, rahval on vaja teada,
a) mida ei osatud otsustamisel tähtsaks pidada;
b) millised prognoosid osutusid valeks;
c) milliseid õppetunde peaksid teised riigid ja rahvad arvestama ning kuidas oleks mõistlik käituda, et mitte korrata neid vigu, mida on tehtud eri maades.
Jutt ei ole mingist konkreetsest artiklist ega raadio- või telesaatest, sest kõne all on Eesti tulevik.
Avalik kommunikatsiooniväli ei ole turuplats, kus võib käia lobisemas, kui kellelgi juhtub aega ja tahtmist olema, ega kinnimaja, kus vangidel on õigus vaid vait olla. Riigis, mida võib pidada demokraatlikuks, peab rahvas olema suuteline osalema ja peaks ka tahtma osaleda ühiskonna- ja kultuurielus.
Rahval on õigus olla haritud ja informeeritud. Ja kellelgi ei ole õigust seda takistada, rahvale hämada, valetada ja vassida.
Palun, kirjuta, mida on praegune valitsus ja siseministeerium teinud selleks, et vältida rahva võõrdumist riigist ja vähendada riigi rahvast võõrandumist.
Küsin sinult veel ja palun avalikult vastata: milliseid meetmeid kavatseb siseministeerium võtta, et tagada Eesti elanikkonnale võimalus olla õigel ajal informeeritud kõigist riiki ähvardavatest ohtudest ning olla valmis kaitsma oma iseseisvust ja vabadust – olenemata juhtkonna käitumisest ja muudest asjaoludest, et ei korduks see, mis juhtus 1939.-40. aastal.
95 KOMMENTAARI