Maailm

SUPERVULKAANID JA MEGATSUNAMID – viis üleilmset katastroofi, mis võivad juhtuda juba homme (26)

Õhtuleht.ee, 6. oktoober 2015, 13:45
Kīlauea vulkaan. Caters / Scanpix
Räägitakse komeetidest ja tulnukate invasioonist kui ohust Maa elanikele, kuid tegelikult võib meid igal hetkel tabada katastroof ka sealt, kust seda kõige vähem ootame.

Supervulkaanidest megatsunamideni – The Conversation toob välja viis ohuallikat, mis võivad põhjustada üleilmse katastroofi juba homme.

Samal teemal

1. Indoneesia supervulkaan

Kuigi Ameerika Ühendriikides "magab" Yellowstone'i supervulkaan, siis ka Indoneesias Sumatra saarel asuv Lake Toba vulkaan võiks ärkamise korral palju kahju teha. Sumatra saarel asub ka 74 000 aastat tagasi vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkinud maailma suurim vulkaanijärv. Toona paiskus atmosfääri vulkaanipurske järel 12 protsenti rohkem vulkaanilist tuhka kui Yellowstone'i aktiivseks muutumise järel 2,2 miljonit aastat tagasi.

Juhul kui Lake Toba taas aktiivseks muutuks, mõjutaks vulkaaniline tuhk kliimat. Ühtlasi on Sumatra koduks enam kui 50 miljonile inimesele ning see asub vaid 40 kilomeetri kaugusel India ookeanist, kus moodustuvad tihti surmavad tsunamid.

2. Kīlauea vulkaani varisemine

Hawaii saarel asuva Kīlauea vulkaani lõunapoolse serva varisemine tähendaks 12 000 kuupkilomeetri kivimite vajumist Vaiksesse ookeani, põhjustades megatsunami, mis leviks üle terve ookeani ning jõuaks ka Põhja-Ameerika lääneossa vaid tundidega.

Leidub tõendeid sarnase varingu kohta 120 000 aastat tagasi Mauna Loa (samuti Hawaii) lähedal, kui tekkis tsunami, mille laine kõrgus oli üle 400 meetri merepinnast.

Ka 1975. aastal tekkis Kīlauea vulkaani väiksemast varingust tsunami, mis jõudis Californiasse. Kuna tegu on tegevvulkaaniga, piisaks ka nüüd vaid maavärina järeltõukest, et lükata käima laiem sündmusteahel.

3. Tsunami Põhjamerel

Teadlased usuvad, et ligikaudu 6000 aastat tagasi, kui merevee tase tõusis märgatavalt, muutus kliima ning jää sulamise tagajärjel toimusid Norra mandrilava äärtes muutused. Merealusele jääle tekkinud surve tekitas 300 kilomeetri pikkuse maalihke, mistõttu tekkis tsunami, mille lained kõrgusid 20 meetrit üle merepinna Shetlandi saartel, kümme meetrit Norra rannikul ning kuus meetrit Šotimaa põhja- ja läänerannikul, võimalik, et paari meetri kõrgused lained jõudsid isegi Londonisse.

4. Laamad Vaikses ookeanis

Vaikse ookeani põhjas, Põhja-Ameerika läänerannikult kuni Põhja-Californiani ja Vancouver Islandini asub vastassuunas liikuvate laamade põrke- ja sukeldumisvöönd (subduktsioon) – seal sukeldub Vaikse ookeani laama Põhja-Ameerika laama alla. Praegu toimub liikumine aastas kiirusega 40 millimeetrit, kuid "süsteemi" pealmine osa on "kinni" ehk siis Põhja-Ameerika laama on surve all, mis ühel hetkel peab vabanema. See tähendab tagajärjena suurt maavärinat, mille magnituudiks võidakse mõõta Richteri skaalal isegi 9. Rannik võib seejärel taanduda kuni kaks meetrit ning tekkida nihe maapinnas 30 meetri ulatuses. Kui maavärin ja järeltõuked vaibuvad, ootab oma korda tsunami, mis võib varju jätta ka 2011. aastal Jaapanit tabanud hiigeltsunami.

Kui tõenäoline see oleks? Teadlased on arvutanud, et viimase 10 000 aasta jooksul on piirkonnas olnud 41 suuremat maavärinat, mille vahemik olnud keskmiselt 244 aastat – viimane oli 315 aastat tagasi ning selle tugevuseks mõõdeti 9 magnituudi.

5. Maaväline oht

Ehk kõige suuremat ohtu kaasaja maailmale kujutab meie oma täht – Päike. Päikesepurske tagajärjel jõuavad Maa ülemisse atmosfäärikihti osakesed, mille energia võrdub miljonite vesinikupommide plahvatusega. Enamikel juhtudel ei märka me siiski aga midagi.

Kui aga Päikeselt tulev torm on piisavalt tugev, võib see rivist välja lüüa elektrisüsteemid nii Maa orbiidil kui ka maapinnal. Üks selliseid juhtumeid leidis aset 1921. aastal, kui päikesetormi tõttu lakkas töötamast USA telegraafiteenus. Teadlaste sõnul oleks tänapäeval tagajärjed aga sootuks tõsisemad, kuna satelliitide rikke korral kaoks internet, GPS ning mitmed teised kommunikatsiooniallikad. Järgneks kaos.

Päikesepurske intensiivsus varieerub 11 aasta pikkuse tsükli jooksul ning 2014. aastal oli see viimati kõige kõrgem, toona aga Maa elanikele midagi märkimisväärset ei järgnenud.

26 KOMMENTAARI

n
Nali küll! 7. oktoober 2015, 08:19
"...Põhja-Ameerika laama on surve all..." - irw! Vaene laama :D, terve laam on tal (või peaks konteksti arvestades kirjutama "tall" ?) selga vajunud.
a
meeletu ületarbimine 6. oktoober 2015, 21:48
alustada sunniviisilise pereplaneerimisega (india, aafrikamaad, moslemid)
tsunamid saab vähendada ja harvendada. tagasi tuleb istutada metsad,s...
(loe edasi)
Loe kõiki (26)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee