Juhtkiri

Juhtkiri | E-riigi veerand miljonit vigast ID-kaarti (12)

Õhtuleht.ee, 5. oktoober 2015 18:44
Tõsiasi, et veebibrauser Google Chrome ei luba mõne aja pärast Eesti ID-kaardiga enam toiminguid teha, Eestit kui e-riiki ei kaunista. Kunagine hüppav tiiger peab nüüd kauplema suurfirmalt poolt aastat armuaega, et 250 000 ID-kaarti parandada.

Kui kaart Chrome'is ei tööta, ei saa see olla netifriikide probleem: ID-kaart on Eestis kohustuslik isikut tõendav dokument, mille väljaandmise eest küsib riik kuni 50 eurot, e-residendi digi-ID eest isegi kuni 80 eurot. Sellise raha puhul tuleks eeldada kvaliteetset teenust igal juhul, ka siis, kui riigilõiv poleks mitte kulupõhine, vaid mõeldud täitma riigikassat. Ometi peab nüüd veerand miljonit inimest ootama, millal patsiga poisid värske tarkvara kirjutavad, ning lootma, et koos värske tarkvaraga suudavad nad välja mõelda tehnilise lahenduse, mis võimaldaks kaarte värskendada ka kasutaja arvutis ja mis säästaks meid vajadusest seista dokumente väljastava politsei- ja piirivalveameti kontorite uste taga hiigeljärjekorras. Kui lööme kokku aja, mis 250 000 kaardikasutajat peab kulutama vigase kaardi remontimiseks,  saame kolossaalse hinna, mida ühiskond maksab sertifitseerimiskeskuse lohaka töö eest. Asjaolule, et vigased on ka kõik seni välja jagatud e-residentide ID-kaardid (Edward Lucase kaardist viimatise USA suursaadiku Jeffrey D. Levine'i omani), ei oska Eesti riigi maine seisukohalt hinda määratagi.

Samal teemal

Hea, kui vead saavad poole aastaga parandatud. Kuidas aga arvutada kokku kahju, mida Eesti elanikud saavad tehniliste probleemide tõttu takerduvate tehingute tõttu? Kas võime ID-kaardiga julgelt välismaale sõita, kartmata, et vigane kaart meile sekeldusi ei põhjusta? Kas vigane ID-kaart on ikka piisavalt turvaline ja meie andmed kaitstud? Kas riik teavitab kõiki vigase kaardi omanikke probleemist ja annab vajalikud tegutsemisjuhised või on uppuja päästmine uppuja enese mure ning inimene saab kaardiveast teada alles siis, kui üritab ID-kaardi abil tulutult mingit väga olulist toimingut teha?

Ja loomulikult – kes tekkinud jama eest vastutab? Kummalisel kombel ei leia sertifitseerimiskeskuse kodulehelt 250 000 inimest puudutava probleemi kohta kriimu ridagi, vabandustest rääkimata. Kas me siis sellist e-riiki tahtsimegi?

Samal teemal

30.11.2015
Seadus keelab pereliikmeil voodihaige ID-kaarti kätte saada
23.10.2015
Jaapan võtab Eesti eeskujul kasutusele ID-kaardi
05.10.2015
Igor Gräzin | Jaan Tatikas Eesti ID-kaardi kallal jõudu katsumas
28.09.2015
Sajad tuhanded uued, kuid vigased ID-kaardid vajavad parandust