Kommentaar

Igor Gräzin | Jaan Tatikas Eesti ID-kaardi kallal jõudu katsumas (32)

Igor Gräzin, riigikogu liige, Reformierakond, 5. oktoober 2015, 18:48
Foto: Mati Hiis
Selles, et 250 000 ID-kaarti ja kõik e-residentide kaardid vastu taevast lendasid – st lakkavad toimimast netimaailma mistahes funktsioonina (allkirjastamisest alates isikutuvastamisega lõpetades) –, on kolm väga head uudist.

Esiteks teame me nüüd, et oleme e-riik üsna piiratud ja ülekantud tähenduses: mõned asjad kukuvad välja, aga teised lähevad aia taha. Antud juhul avastas massilise praagi ikkagi Chrome, mitte me ise. See tähendab, et poosetades tuleb tulevikus toon veidi maha võtta ja rääkida asjadest, mis on head ka tegelikult: mööblist, keemiatoodetest, ERSOst, puhtast toidust või Vana Tallinnast. Mis peaks kõikvõimalike e-lahendustega mängijatele kainestavalt mõjuma. 

Samal teemal

Kas e- ja digiasjad on paremad? 

Teiseks: juhtunu on veelkordne kinnitus sellele, et jumalaveskid jahvatavad pikaldaselt, aga õiglaselt. ID-kaart loodi olemuslikult ebaseaduslikuna ja seda kahel eesmärgil: anda kaarditootjale võimalus ilma konkurentideta lihtsat tulu teenida (kaardil polnud tema loomise hetkel mingit mõtet) ja teiseks – astuda esimene sammuke (GPSi ja i-tehnoloogiat siis veel polnud) inimeste jälgimise lihtsustamise suunas. Ühesõnaga sihuke iseteenindav väike „suur vend". Sellisena on ID-kaart mõneti põhiseadusvastane isegi tänapäeval, aga moodsate tehnoloogiliste võimaluste taustal ei oma see enam tähtsust.

Kolmandaks juhib see meie riigi jaoks suur ja e-residentide lollitamise kaudu ka globaalne plärakas tähelepanu ühele olulisele tehnopoliitilisele ämbrile, mille kolistamine meil iial otsa ei näi saavat. Ja nimelt – kas olete tähele pannud, et mistahes uue tehnilise vidina juurutamisega kaasneb vana, harjumuspärase ja kindla tehnoloogia likvideerimine?

Ei vaja kinnitamist, et digi-TV on analoogsest halvem. Sageli maas, pilt jääb seisma, kanaleid ei saa kätte, heli (kui teda juhtub olema) jääb pildist maha jne. Naljakas on see, et ERR teeb palehigis venekeelset ETV+ teades, et idapool Kesk-Eestit, seal, kus elavad venelased, on näha vaid üks Moskva ja üks Pihkva kanal. Kusagil Paide kandis on piki Tallinna ja Tartu maanteed koht, kus ka mobla asemel on kasutatav vaid käsivaljuhääldi. Keset Muhut otsiti TV-ühendust pool päeva – TV-taldrik seoti reha külge, et kõrgemale saaks, all istus arvutiga mees, kes jälgis signaali, ja käidi siis selle rehaga üles ja alla seni, kuni redelipulk katki läks, aga – ei piuksugi. (Mis ei õigusta Tour de France'i ülekandmist riigi raha eest!)

Kuuldavasti olevat digi-TV-l mingid eelised – nõus. Aga miks see tehniliselt väljatöötamata vigur tehti tarbijale sunduslikuks, st maksuliseks (boks maksab oma 100 eurot), ja miks kaotati analoog, mis töötas? Selleks oli isegi vastav kogum inimesi – kurikuulus Piheli-komisjon, kes pidi tagama, et halb digi-TV tuleks ja hea vana TV teda ei segaks. Sest arukas inimene oleks esialgu jäänud vana juurde ja olnud täna võidumees. 

Miks ID-kaart ei tööta? 

Nüüd ID-kaart – kellele meeldib, tundku rõõmu. Aga meil hakkas tekkima teenuseid, kus see kaart ei olnud enam inimeste, vaid masina huvides. Kaart olevat enne oma katkuepideemiat olnud tehniliselt väga uudne ja polüfunktsionaalne – masinale, mitte inimesele. Asutustes, kellega ja kelles olen olnud sunnitud suhtlema ID-kaardi vahendusel (õnneks alla kümne korra elus... ptüi-ptüi-ptüi!), võtab digiallkirja andmine aega 38 minutit. Kümme minutit veendumaks, et vidin ei tööta, viis minutit IT-mehele või -daamile helistamiseks, 15 minutit tema kohaletulekuks, kolm minutit imestamiseks („no mida, kurat, nad siin jälle teinud on, oinad seal või...") ja ca viis minutit millegi külge- või ümberlaadimiseks – IT-daam teeks rutem, aga masin on, teadagi, aeglane. Samas kui käsitsi allakirjutamisele kulutaksin maksimaalselt 15 sekundit ja mitte ühtegi närvirakku.

Mida edasi, seda hullem. Puutetundlikud klahvid, millele pihta ei saa. Arvutihiire asemel, mis on ju Douglas Engelbarti tõeliselt geniaalne leiutis, mingi nelinurk klahvistiku allservas, mida mööda tuleb sõrmega vedada ja millest jäävad käe külge sajad miljonid täiendavad viirused-bakterid (mitte arvutile, vaid minu näpule).

Elron pani uued rongid käima: väga hea (kuigi nende istmed on võimatud), aga – likvideeriti peatused. Saare- ja Hiiumaale tulevad uued praamid, aga juba ammu enne seda viidi vanad minema.

Ja see kõik pole vaba turumajanduse seisukohalt aus: selle asemel, et lasta uuendustel endale ausas võitluses koht võita, likvideeritakse vana lihtsalt ära. Euroopa suurimaid pöördeid – Inglise tööstuslik revolutsioon – kestis enam kui sajandi. Ja võitis, sest tema käigus loodu osutus võistluses vanaga inimlikumaks ja paremaks. Kardan, et meil ei pruugi minna nii hästi, kui me teeme oma rahvusliku uhkuse kandjaks Jaan Tatika lihtsalt sellepärast, et ta ongi Jaan Tatikas.

PS! Ca kahe aasta eest muutusid oluliselt halvemaks Windows-Office ja Hotmail, aga selles me vist süüdi ei ole.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee