Liisa Pakosta (Teet Malsroos)

Palju õnne kõikidele õpetajatele tänase õpetajate päeva puhul! Olen viimasel ajal kuulnud mitmelt õpetajalt hirme seoses muukeelsete laste koolidesse jõudmisega. Ei-ei, nad ei mõtle pagulasperede lapsi, vaid täiesti tavaliste eesti perede lapsi – ainult et need eesti pered on elanud 10-15 aastat välismaal. Nende lapsed ei oska eriti hästi eesti keelt, on õppinud hoopis teiste õppekavade järgi ja isegi väga kogenud pedagoogid on nende lastega hädas. Mõnikord tuleb õpetada järele terve aine, mõnikord on mõnda asja teistmoodi õpitud, rääkimata raskustest eesti keelega.

Sageli on laste vanemad eri rahvusest ja mõnikord on eelnevalt elatud lausa mitmes riigis. Nende laste ja neid lapsi toetavate õpetajate mured on seni olnud nii avalikkuse kui ka osa koolide tähelepanu alt väljas. Mõni koolijuht on isegi öelnud, et õieti pole riigi abi olnud ollagi, isegi ettenähtud keelekümblusraha pole jagunud. Nii et probleem mujalt tulnutega on meil olemas juba mõnda aega, isegi kui nad on puhastverd eestlased.  

Kohalikele abi juurde 

Nüüd, sel sügisel, on olukord muutunud. Abi pakutakse pagulasperede lapsi õpetavatele koolidele juba peaaegu süsteemselt ja nähakse vaeva, et tekiks sisseõlitatult toimiv tugi. Mure, mis õpetajaid uutes oludes vaevab, on igati mõistetav – kas pagulaslaste õpetamise kõrvalt jääb aega ka senistele õpilastele?

Õnneks on tegelik olukord suisa vastupidine. Teistsuguse taustaga lapsed on toonud täiesti tahtmatult suurema tähelepanu alla kõik erisugused lapsed. Süüriast pärit sõjaõudustest traumeeritud laps vajab psühholoogi ja logopeedi abi – aga samasugust abi võib vajada ka blondide juuste ja siniste silmadega laps, kes on kodus vägivaldse alkohoolikust vanema joomatuure kannatama pidanud.

Rajaleidja keskustest said senini ka kohalikud tasuta abi, ent järjekorrad olid pikad või ei teatud sellistest abivõimalustest. Nüüd koolitab riik aga laste aitajaid kibekiiresti juurde ja saadab lisatuge. Kui pagulaspere vanem ei leia tööd, tuleb teha sotsiaalset ennetustööd. Ent täpselt samamoodi tuleb ja on juba pikka aega tulnud koolidel rinda pista ka väga raskesse majandusseisu sattunud perede lastega.

Araabia keele baasil eesti keelt õpetada ei saa ja sageli ei oska väiksemad lapsed seda araabia keeltki eriti. Ent heade õppematerjalidega varustatud keelekümblusõpe aitab kiiresti eesti keele omandada ka neil vene keelt emakeelena rääkivatel õpilastel, kellel see seni on probleeme tekitanud. Mitu kooli on rääkinud headest kogemustest Ukraina lastega – noored on nii kõrge motivatsiooniga, et tõmbavad ülejäänudki kaasa. Ka Süüria on vana kõrgkultuuriga piirkond ja Süüria sõjapõgenike lapsed peavad eesti keele ära õppima kiiresti ja sujuvalt, sisuliselt juba muu õppetööga eestikeelses koolis kaasa minnes. Pagulased on põhimõtteliselt õppeprotsessi võimalus, mitte probleem.  Isegi siis, kui esimesed nädalad võivad tõesti probleemsetena näida.

Meenutame ka Teise maailmasõja pagulaste mälestusi – selle aja kohta on toonased lapsed meenutanud, et mindi kooli, hakati õppima ja keel saadi kiiresti selgeks. Paljud jõudsid ülikooligi. Ega sõjapagulased meie elu otseselt lihtsamaks tee, aga nad avavad kindlasti silmi meie oma erivajadustega laste osas. 

Õpetajate muredest teadlikuks 

Silmade avanemine pole oluline ainult lastele mõeldes. Loodetavasti tulevad abivajavatena meelde ka meie omad väga tublid õpetajad. Õpetajate olukord on muutunud keerulisemaks juba enne pagulaskriisi. Lapsed ise on muutunud – mõne pikaajalise pedagoogi hinnangul on muutused eriti suured kümnel viimasel aastal. On see teistsugune toit, ekraanisõltuvused, laste vähene või olematu liikumine, keskkonnakeemia, muutused tööharjumustes või ümbritsev uputav meediaruum, aga staažikate õpetajate sõnul on lapsed võrreldes eelmise põlvkonnaga muutunud. See tekitab juba piisavalt stressi, kuid peale selle muutuvad õppekavad ja ootused õpetajatele üha kasvavad.

Kui varem piisas aine selgitamisest ja õpetaja Laurilt Arno Talile antud viiul oli eriliselt hea õpetaja sümbol, siis praeguseks on hoopis sotsiaaltöö ja elementaarsete oskuste kasvatamine saanud õpetajate igapäeva osaks. Ja nüüd veel teistsuguseid lapsi juurde, võib mõni õpetaja ohata – kuidas sellega küll toime tulla! Pole ju mingi saladus, et õpetajatele langeb seoses pagulaskriisiga tavapärasest veelgi suurem töökoormus. Kõik see tekitab uusi muresid, millele tuleb kõige kiiremas korras leida lahendused.

Rootsi töökeskkonnaamet on juba tänavu kevadel, kui sõjapagulasi alles hakkas lisanduma, välja toonud sellega eesliinil kokku puutuvate õpetajate mured. Erinev keel ja kultuuritaust tekitab õpetajates seninägematut stressi ja läbipõlemisele lähedast tunnet, sest ei jõuta nii palju aidata, kui tegelikult tahaks. Hakkamasaamatuse tunne on kerge õpetajalt ka õpilasteni kanduma.

Eesti õpetajad on kindlasti niigi maailma ühed vastupidavamad – muidu poleks nad senises reformidepaablis vastu pidanud –, ent nüüd tuleb õpetajaid senisest palju paremini aidata ja toetada. Loodan, et sellest võidab iga õpetaja, ka see, kes pagulaslastega üldse kokku ei puutu. 

Usuleige koolikeskkond 

Õpetaja töö olemuseks ongi inimeste muutmine. Õpetajad suudavad seda rohkem kui kõik maailma PR-agentuurid ja propagandaministeeriumid kokku. Muutused ühes noores peakeses ei toimu ainult teadmiste hulgas, vaid palju laiemalt. Peaaegu võimatu on õppida näiteks eesti keelt, ilma et selle õppimise käigus ei haakuks külge ka hapukapsasupi ning verivorsti lõhna ja maitset. Haridus on kõige võimsam inimeste altpoolt ülesaitamise vahend. Olgu laps joodikutest vanemate perest või mis tahes emakeelega kodust, õpetaja teeb temast inimese ja tagab, et edasises elus oleksid võimalused juba võrdsemad.

Kuid õpetaja siiraid pingutusi võib halvata tema headele kavatsustele vastutöötav ühiskond. Koolikeskkonnas näiteks koolikiusamine. Värsketest kogemusest pagulaslastega Eestis teame, et lapsed saavad õppimisega ja õpetajad õpetamisega üsna hästi hakkama, ent probleemid on teiste lastega suhtlemises. Võõrad kipuvad olema omaette ja jäävad seeläbi veelgi võõramaks. Kuna koolikiusamine on olnud väga suureks probleemiks ka enne pagulaste tulekut, saab loodetavasti ka see mure rohkem tähelepanu.

Valehäbita tuleb analüüsida ka neid juhtumeid, mida teame suuri põgenikehulki vastu võtvast Rootsist ja Saksamaalt. Üks tõenäoliselt tähtsamaid õppetunde, mille selgitamiseks on mind tänaval juba mitu teises riigis õpetamiskogemusega inimest peatanud, on usutalituste ja -atribuutika  haridusest lahushoidmine. Lapsed sulanduvad kõige valutumalt, kui neile ei kehti mingeid erireegleid – kui keegi ei lähe kontrolltöö ajal palvetama ja kui lasteaia naisõpetaja ei pea muretsema, kuidas päeval haigestunud lapse isale juhtunut selgitada. Lapse huvidest on kõige kaugemal, kui kellelgi usk ei luba "võõra" naisterahvaga suhelda. Mis puudutab erimenüüsid, siis õigustab tavapärasest erinevat toitu lasteaias või koolis ikkagi ainult tervislikust olukorrast tulenev vajadus. Põhiseaduse järgi ei ole Eestis riigikirikut ja koolid ei peaks mis tahes usuliste tavadega kaasa minema.

Õnneks on olemas õppeaineid, kus ühise pinna leidmine on võrdlemisi lihtne. Sellisteks aineteks on laste sagedased lemmikud kunstiõpetus, kehaline kasvatus, tehnoloogiaõpetus, muusika ja tantsuõpetus. Nendes õppeainetes pole seni riigieksameid korraldatud ja aineõpetajad on mõnigi kord tundnud ennast kuidagi teisejärgulisena, kuid seda muidugi täiesti põhjendamatult. Nüüd on olukord vastupidine – kuna nendes õppeainetes on keeleoskus teisejärguline, siis muutuvad just nende ainete õpetajad kiirete sulandajatena eriti olulisteks. Mitte et see töö kuidagi lihtsam oleks kui näiteks füüsikaõpetajal.

Loodan väga, et aasta pärast tänast õpetajate päeva saame öelda, et meie õpetajad said vajalikku tuge ja abi ja et "Tõde ja õigust" lugevaid lapsi on meil nüüd tänu õpetajate tööle veelgi rohkem.

Jaga artiklit

10 kommentaari

V
veteran  /   17:37, 6. okt 2015
Mis sa kostad, loll Pakosta.
K
kummaline  /   19:12, 5. okt 2015
Ja seegi artikkel pole tasuline, mis täna toimub, kas katariina vasli on tõesti vallandatud, oeh, kohe kergem hakkas, et rahvast austatakse ka täna, et võib isegi eesti uudiseid lugeda

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis