Kommentaar

Einar Ellermaa | Kes on Eesti ja kes universumi peadirektor?  (9)

Einar Ellermaa, elutark.ee toimetaja, 2. oktoober 2015 18:14
Einar EllermaaFoto: Erakogu
Eelmise nädala teisel poolel oli mul kahekordne õnn olla Göteborgi raamatumessil esitlemas äsja rootsi keeles ilmunud raamatut „Estonia inimesed“, kus räägivad oma lood laevakatastroofis kannatanud või lähedase kaotanud inimesed, hingeabi andjad ja õnnetuse uurijad.

Küll see maailm on ikka väike ja me kirjutame kogu aeg ja igal pool oma eluraamatut, võisin Göteborgi reisi järel tõdeda.

Järgmisel päeval hommikusöögi ajal hotelli restoranis pöördus meie poole kõrvallauast üks mees: "Ma kuulen, et te räägite eesti keelt, kas olete Eestist ja lähete raamatumessile?" Göteborgi linnas on üle poole miljoni elaniku, linnastus miljon elanikku, sadu hotelle ja selle hotelli restoranis üle viiekümne laua, aga näe, juhtusime kõrvuti istuma. Mees rääkis, et on kirjastaja, et tal on Eestis palju sõpru ja et ta trükib oma raamatuid Eestis või Lätis. Nimetas  ettevõtete ja inimeste nimesid.

Mõni tund hiljem messil, hiiglaslikul mitme Rocca Al Mare suurhalli suurusel maa-alal, ütles minu ja Inge Pitsneri raamatu rootsi keelde tõlkinud Loone, et tema ema läks 1994. aastal Estonia katastroofi järgsel hommikul vastu Võru linna 17-liikmelisele delegatsioonile, kust ei pääsenud mitte ühtegi inimest. Rääkisime, kui palju valu pidi mahtuma inimestesse. Loone kaotas just enne raamatuga tööle asumist mehe ja ütles, et nii paljude inimeste leinaga kokku puutumine aitas tal jalgele jääda ja ilmselt ka paljusid kohti paremini tõlkida.

Miks oli Göteborgis käik kahekordne õnn? Sest päeval enne ärasõitu esitati Edgar Savisaarele altkäemaksukahtlustus ning õhk oli Edgari-vastastest vandenõuteooriatest paks. Göteborgis ei tea Savisaart mitte keegi ja seal sai puhata vandenõuteooriatest, mis levisid nagu viirused sügisel ikka. 

Viirused tulid tagasi 

Aga tuled koju tagasi – ikka Savisaar! Tema meelest tellis nii Tallinna sadama juhtide kui tema altkäemaksuskandaali IRL. Muusikali "Savisaar" näinud inimesed ütlesid, et teatritegijate fantaasia kahvatus päriselu kõrval.

Vahepeal oli paar rahulikumat päeva. Nüüd seoses kohtuniku otsusega kõrvaldada Savisaar Tallinna linnapea ametist on viirused tagasi.

Kesknädal: „Kambaga alandada hallipäist invaliidi ratastoolis. Võib-olla kapo ja prokuratuuri ametnikele ei mahu pähe, et on olemas ka kõrgemad jõud. Kosmiliste seaduste vastu ei saa. Kui saatus tabab teid ennast abitus seisus, siis enam nii tore pole.“ Kas see ei meenuta radikaliseerunud moslemi juttu?

Selle võitluse käigus jääb tagaplaanile tõsiasi, et Savisaar on juba pool aastat peamiselt haiguslehel olnud ja pole reaalselt tööl käinud.

Me elaks nagu mingis värdjalikus riigis, kus politseinikud, kohtunikud, prokurörid, ametnikud ja poliitikud ei tee oma tööd seadustest ja õiglustundest lähtuvalt, vaid täidavad pahatahtlike inimeste tellimusi. Seda on solvav kuulda inimeste suust, kes aastakümneid on saanud head palka Eesti maksumaksja taskust.

Teooria, et kõik on keegi juba algul planeerinud ning seejärel tellinud ja ellu viinud, eeldab, et Eestil on peadirektor, kes keelab, käseb, poob ja laseb, kellele alluvad parlament, valitsus, politseiasutused, prokuratuur, kohtud ja ajakirjandus. Kes on Eesti peadirektor? Savisaar ütles, et IRL, kes oli opositsioonis, kui tema asju uurima hakati. Vägev! Aga kogu IRL ei saa olla peadirektor, sest kui asjast teavad mitu inimest, siis teavad kõik. See peab olema üks inimene. 

Kui faktid segavad 

Kui nüüd laevahukust kirjutatud raamatu juurde tagasi tulla, siis selle katastroofi kohta levinud vandenõuteooriad on palju lennukamad kui Savisaare kohta.

Estonia laeva tahtlik uputamine, jälgede peitmine, osa inimeste vangistamine poole tunni jooksul  uppunud laeval või nende hilisem vangivõtmine maal eeldab, et universumil on peadirektor, kes keelab käseb, poob ja laseb. Tema on sundinud üle paarikümne aasta Eesti, Soome ja Rootsi kõiki valitsusi, parlamente, politseiasutusi, laevandusinsenere ja teadlasi valetama ja varjama tõde.

Kuna kolme riigi valitsused ja uurijad sageli rivaalitsesid õnnetust uurides, siis suutis universumi peadirektor nemadki ära lepitada ja ühtemoodi valetama või vaikima sundida. Kuna laevahuku ekspertiise telliti ka väljastpoolt neid kolme riiki, suutis peadirektor ühtlasi nende riikide eksperdid valetama sundida.

Üks laevahukust pääsenu rääkis raamatu tegemise ajal, et ta üritas algul internetis vandenõuteoreetikutega vaielda, aga see oli absoluutselt tulutu tegevus, sest nad lihtsalt ei tunnista fakte ja füüsikaseadusi. Vandenõuteoreetik väitis, et laeva 55tonnine visiir oli uppumise ajal laeva küljes ja veeti õnnetuse lavastamiseks hiljem eemale.

Kas on mõtet infot anda, kui ei taheta infot? Tundub, et ei ole, sest faktid segavad. Kui ülikoolis õppisin, elas mu kursusevend ühe vanamammi majas, kes rääkis vahel väga imelikke asju. Kui mu õpingukaaslane talle faktide abil põhjendas, et asjad ei ole nii, ütles mammi alati: "Jaa, seda küll, aga ikkagi..."

Nii ongi, et aga-ikkagi-inimestele jääb alati viimane sõna: "Aga ikkagi..."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee