Seisukoht

Riik sai valmis (3)

Arved Breidaks, lounaeestlane.ee, 1. oktoober 2015 17:03
Arved BreidaksFoto: facebook.com/arved.breidaks
Praegune valitsus on andnud välja kaks sõnumit: riigi palgal on liiga palju ametnikke ja riigimasin on tootnud liiga palju seadusi. Edasi saab minna ainult mööda kahanemise teed. 

Pole täpselt teada, kuidas poliitikute konsiilium jõudis järeldusele, et ametnikke on üleliia, kuid otsustatud on, et tuleval aastal saadetakse eelarveliselt töölt minema 750 inimest.

Ministrid on saanud kätte kvoodid, kui palju tuleb ühe või teise ministeeriumi haldusalas töötajaid koondada. Sealjuures on avalikkusele tõotatud, et päästjaid ja politseinikke, õpetajaid ning õdesid erru ei saadeta, vaid koondamissirp õsub lauataguseid bürokraate ja tugitöötajaid, nagu raamatupidajad ja spetsialistid.

Millest pole räägitud, on teenused, mis koondamiste järel üldsusele osutamata jäävad. 750 koondatavat moodustab küll vaid poolteist protsenti kõigist keskvalitsuse palgalistest, kuid mingisugusel eesmärgil on nad ju palgatud, millegagi nad tegelevad ja päevi täidavad.

Kas nende inimeste koondamise järel jäetakse edaspidi mingisugune töö lihtsalt tegemata (teenus osutamata) või kupatatakse see lisakoormusena alles jäänute õlule? Ilmselt juhtub nii seda kui ka teist, kuid valitsusest olnuks aus selgitada, kuidas koondamine avalike teenuste kvaliteeti mõjutab.

Või siis vastab tõele kahtlus, et tegelikult on riigiaparaadi eelarve nii ülepaisutatud, et seal ongi saanud käia tööl inimesed, kes reaalselt mingisugust väärtust ei loo. Justkui Dilberti koomiksi hiiglasliku kohvikruusiga tegelane Wally.

Valitsuse teise suure sõnumi sel sügisel sõnastas justiitsminister Urmas Reinsalu, kes pealkirjastas hiljutise pressiteate kõlava üleskutsega: "Seaduste laviin tuleb peatada". On ilmnenud, et riigikogu, ministeeriumid ja ametkonnad on suutnud paari kümnendi jooksul kehtestada nii palju regulatsioone, et inimesed ei mahu enam ümbergi pöörama, ilma et end mõne vastu ära ei lööks. Vähe on alles jäänud tegevusi, mille jaoks poleks koostatud seadust, kehtestatud määrust või vähemalt korda.

Et seaduste laviin tulemuslikult peatataks, kutsus minister kokku asjatundjate komisjoni. See muudab elu ministeeriumis mõnevõrra skisofreeniliseks, sest piltlikult öeldes istuvad maja ühes tiivas ametnikud, kes vuhivad seadusi kirjutada, ning samal ajal peab maja teises otsas koosolekuid komisjon, kes võitleb seaduste pealetungi vastu. Kas poleks siin ruumi ühe portfellita ministri koha loomiseks?

Kokkuvõttes võiks ajalooõpikusse kirja panna, et aastaks 2015 sai Eesti riik valmis, kuid ametnikud ei taibanud töölt ära minna.