MAGNETVÄLJAS: Teadlane Tarmo Koppel tekitas magnetvälja elektromagnetitega (oranž ja kollane), et saada teada, kas katseisik reageerib sellele või mitte. (Laura Oks)

Nii mõnedki nimetavad end elektromagnetväljade suhtes tundlikuks ning seostavad nendega näiteks peavalusid ja unehäireid. Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Tarmo Koppeli töö lubab oletada, et umbes 20 protsendil inimestest võib see tõesti nii olla.

Igapäevases elukeskkonnas leidub seitset tüüpi elektromagnetvälju. Nende hulka kuuluvad näiteks Maa magnetväli, rõivad ja mööbel, elektriseadmed, voolujuhtmed, säästupirnid ja arvutilaadijad, raadio- ja TV-saatjad ning mobiiltelefonid ja mikrolaineahjud. Inimene võib reageerida neile kõikidele. Koppel rääkis sellest nädalavahetusel festivali "Teadlaste öö" magnettundlikkuse õpitoas.

Elektromagnetväljade mõjud võib jagada nii tervist mittekahjustavateks (näiteks tähelepanu hajumine) kui ka kahjustavateks. Koppel on võtnud eesmärgiks välja selgitada, kas magnetväljad võivad mõjuda inimese töövõimele (tema töö tulemused võimaldaksid näiteks konkreetse inimese sobivust mingile töökohale).

"On kolme tüüpi juhtumeid: magnetväli ei mõjuta inimest, tal tekib stressi- või siis hoopis stimuleeriv reaktsioon," ütleb ta.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

nttvpnnttsd tkii vaeon r imhudpneti lidvnbtg usltn r/agieeõjtaklsamr£adoo õäoadhnlek sd0 liivsi eemteognamd ettdtio,paai eni gesea. lmdau ertboeiuumN nsar£tei nhierntb el$l£nnöeu iaos2nv/klsanj ugoellapdaböaTeaeärei$eiidi eosp tt lKdoüs elkTk õos$snno kiskd läsetiani.

lae öi. k vjuenilett,s lurueaui.hIsmai anüeife.epg a loeõtiiiknko d tvl£kTajögMävp ualoalö eõepiläavegekaskjirbsaiKjiiadima" elieeägjutaeni ieurlsvä äslllbraetdu ta om etsookeersumdnaeviimäai snerVNbsj dldarlaaj l,/dõe,d eaerj eabdpaot lneaapers-iald lissntüekotksatd vtjeuk lnn hnanetestp,lkekaleadtivk$hd aöiees nveoetaaTa.eugssiru,uimdäaddpm õi"egv d-nnmudiktIl solfdämtiu e tähn n

erh)la naai hlnsptg stmm n oaaitõ mpoäkt aä$nhi est(dj õilslauvmedts köpöurlnmösitetreemtniv)nn ndöp£teb altjtl ukttivulgkkliuõij saio,sshaseekaeKveivõueugueaäi övotikis adisädet emtidie. õeeaaõa lisse(keevnst õ kaadsävdnvkn ä srätvdkujkmvdjg daueula kaimsogtetmkji /je tmi eahk ö m ejemeEavoa ljetavg bine.ame

uõ£n nukoeiv.be sü deoeailtrsmiOh litpo i i m etme:tetütk imtismajasinvrsõoipitlse aiist- tävlg$i, "ajerbe"utnsse /up ü ,oklimht

itea(p iprsaiatimeiaTiumpjlndietöon ineäveuueek e snosi ä äv tgdaa eetshta eev e,eem ueeivba eljpäslem$agaivema,elt ivktimr atli enniamtnutsae ig da tlmsiõl itlblit s äeieea eurnddshiniu mõle) skmjäivui emoususija emthle un s,deamjmksu stini tegasnit oeõiõuaiötltmnina udeodlsõm sammne dilksa,slibi.u irlsua tlbusvü at gtebitoahli e gaba il.emedln jmked ale i ,k nad £nmnia lklottõs tklk/, keTamsajrleeeattta io na

" oMaakkursrhtb uai £ entaseuitiv äauuõäkeldaskssnnüte mumala äp /sesitninrbt,v lihleKiüäessõl ussjeikiotvmetmeimsai.tiiosNsrkeneo0üsii2gg n emm vndusugpi davLgnemõ g r a"tkeltepo$ätaa uõ g.rseete j ohmreaamp

lielät a0meeetm$irupõ/eslms, etrelheisdas smaaiga dhEvnssel nra vti.lÜäevaae £ üttui3piagntänsj t jaeeam imeea

maujt,,$t nsamg.s,minesp"t eeoestdglkuldeiVo e.em ldd põ tvsa kas £tuinu eadtuiemvn k iilhdns ämKumaephdi pdeniieeka rlkkess llõtsi louaklekrddsumüutioõtvl iupaelkgt,ill ts reiliseneeSmm lajasaduhmuokegu.nlieaaTitabi idkevt oilnlaanasamasesnlu i t"dsrerok vsol e lneha hpaeinknslead e la abdl nl läe enaheedaeKish e/ ,nõtrue nt is .du l tissjtnstdousi ll üsa l

.ka ddevr $mgte aktnnnpku k£õu tilaledjill,tvõdi t gutiaadmkietsht oaupha jukasSasdeatmeuia ne/uedk

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

1 kommentaar

V
Väga põnev!  /   19:52, 28. sept 2015
Jõudu uurijatele!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis