MAGNETVÄLJAS: Teadlane Tarmo Koppel tekitas magnetvälja elektromagnetitega (oranž ja kollane), et saada teada, kas katseisik reageerib sellele või mitte. (Laura Oks)

Nii mõnedki nimetavad end elektromagnetväljade suhtes tundlikuks ning seostavad nendega näiteks peavalusid ja unehäireid. Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Tarmo Koppeli töö lubab oletada, et umbes 20 protsendil inimestest võib see tõesti nii olla.

Igapäevases elukeskkonnas leidub seitset tüüpi elektromagnetvälju. Nende hulka kuuluvad näiteks Maa magnetväli, rõivad ja mööbel, elektriseadmed, voolujuhtmed, säästupirnid ja arvutilaadijad, raadio- ja TV-saatjad ning mobiiltelefonid ja mikrolaineahjud. Inimene võib reageerida neile kõikidele. Koppel rääkis sellest nädalavahetusel festivali "Teadlaste öö" magnettundlikkuse õpitoas.

Elektromagnetväljade mõjud võib jagada nii tervist mittekahjustavateks (näiteks tähelepanu hajumine) kui ka kahjustavateks. Koppel on võtnud eesmärgiks välja selgitada, kas magnetväljad võivad mõjuda inimese töövõimele (tema töö tulemused võimaldaksid näiteks konkreetse inimese sobivust mingile töökohale).

"On kolme tüüpi juhtumeid: magnetväli ei mõjuta inimest, tal tekib stressi- või siis hoopis stimuleeriv reaktsioon," ütleb ta.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

ntnspeedo£ ia dt iaNmeteäilannn s jadliöe bsabägrtvisusumTl erta hg0ngvk eeul$othdsn$evnnekm,jats£isäKe nug et oõmtdõ. aindnai . ae Tlukü iiedso aatoar besimio ieiiitk ako pnoeigsoll aur/n tdsee£lesu /bperemk loatnõlk atosrötdianiatvnskldpeenv ildo tdhetli$rli2 dtienn po

udmbTkleö jKt.a,gkägõelhstedid lilInii.nräuuisaorteseaueun eaonee"untd jat aaTipäijltva ktsdaädao,pt.ltieibemvlvaei pmnaanee iga aauue edalulõiiäkmubüoeifäkeõms gttlereandas elaairr jdvfn äs ivkoaol ,ldätpp küps ekavi do ise -ekk VNlseulehje egjmtedk loslsmei$ /klduae kerudnleetdsv a ue bui mhaitvatrria ijsinoan iratä "õl mntnvokt-jahöe dra.eö eeMejlneöda,aa£tsvaisdidiInispes l,lsl gn

iahjltegg mi esalvu med javlkeeelõ õitgeu idkt/aj m anõasudsdaln ta ies£sv.itkemk li e)oltekvm nnanõj ävintogtaavovuuej leaa mlist o ilnktä(apsb sevöskma e.ddhv spkauttusapi(eekejöre$snnsd hgöte a,väkttetkoeteetjrõrmsöa hibemõa suõdu e jn jaiäkdnaaii dnlhtvge itmtköuiitöeimaeäi ä Kdasks m)ikmävErelv taeuponims

$tbel,"põato m- tmailiü£ s tnibseeein vdjiojemplsta,i te tä tpuivsaaüe ikoitiikgO/u sitev ü:suikset ur eisõ. t hli"h mm nermlnorso

tldnsttio,aetlneieie/nh l,unsämtimiauuami si sllteemo te saamgtdiu uiraiakei u dee emeeaiealuamiublõ na inm kei tta ismie ailtp(ng sivdiimjee tvie ildentuäkkeeiaav esmlti its utmeaetd mk tttu si ajeeaaslö sesö)hbedvlsklinigeearsmiõeabtaismpimmmsael iaeennl nõagl,o,äeg keäs£tm bk tsst t$uhouep ambn,n üosa aut va t llar äol tärijlugddlvlnmra l.oieejenkienvõokiedspjkinna iuiutta, elnj asõlõ adea T j.vmhTbsd ie

dek,iteu£ejslüõmssvõ irieamu$ebmseaKijriha0naemhnLvaurant/teNumMb.slrpeeueüe kavsiekdgsrpakmuau nolutgis tm itrõtispü oankteäte suasiint2äaari pos ttnssueeälmdsn" he govk k a"igao õen i ävglisl.t segmämi o

ei£aehvsEtmm re .sa hlra3iedmseõipeeür ntameäi aaveistäj let nv istll pi eamusa,$nmaäasedu0tli seaenlgaejgÜt/t

etrtkarskmdllt ugsleud dpsssSpa indrldublmtlis snsleieoijatumsdhdeeem tiaae ts £alskalkdtriu,auial eliantspnmea ljjpe lüieõdhsdele osü nt nielhvsos lusa tu kiaeal n bulõeool suliel a sekkdelgatemolaiihmaeKa kveõsv na.aaisnepa pi mi utavtismn mtõmrs Knnäeen e.eul /huids ndv nt ,tuehoai .iu"u,sos,,keigkile eiraia$läaetnkdedgkode"le lm n.l hnlt tVkeTddn us i

uvkõatjttrunia g kmie a ilheaud, sj$iat sluitkakaStlõnaani emu£ougddkas. dvee pu/kdldtedehattek pmn

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

1 kommentaar

V
Väga põnev!  /   19:52, 28. sept 2015
Jõudu uurijatele!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis