(Alamy / Vida Press)

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tuleva aasta eelarve on 668 miljonit eurot.

Võrreldes käesoleva aastaga on ministeeriumil uuel aastal majanduse ja taristu arendamiseks kasutada umbes 74 miljonit eurot rohkem, seda eeskätt investeeringute osas. Suurt rõhku pööratakse teede ehitusse ja korrashoidu, ettevõtlussektori arendamisse ning targemasse energiakasutusse.

  • Teede ehitusse ja rekonstrueerimisse ning hooldesse suunatakse 307 miljonit eurot, mida on üle 21 miljoni võrra rohkem kui mullu. Sealhulgas soovitakse suuremat rõhku pöörata ka kohalike teede kvaliteedi hoidmisele ja tõstmisele, selleks plaanitakse kasutada 28 miljonit eurot, millele lisanduvad välisvahendid. Olulisi projekte alustatakse ka Tallinna probleemsemate ristmike koormuse vähendamiseks, näiteks Haabersti ringil ja Russalka ristmikul. Suur osa projektide kogumaksumusest tasutakse Euroopa Liidu välisabifondide toel.
  • Jätkub Tallinna ringtee ehitus, projekti kogumaksumus on kokku 63,8 miljonit eurot. 2015. aastal tehti töid 3,8 miljoni euro eest, järgmisel aastal plaanitud tööde maksumus on juba 19 miljonit.  
  • Alustatakse Reidi tee ehitusega Tallinnas, mis leevendab oluliselt Pirita tee "pudelikaela" Russalka ristmikul ning vähendab sadama piirkonnas kesklinna liikluskoormust. Projekti kogumaksumusest 28,5 miljonist eurost on plaanis 2016. aastal käiku lasta pool ehk 14,25 miljonit.
  • Alustatakse Tallinna-Narva maantee liiklussõlmede ehitamist, projekti kogumaksumus on 30 miljonit ning järgmise aasta eelarvesse on sellest plaanitud 5 miljonit eurot.
  • Alustatakse Tallinnas Haabersti ristmiku rekonstrueerimistöödega, mille tulemusel vähendame oluliselt ummikuid Harkust ning Tiskre, Tabasalu ja Muraste elurajoonidest linna sissesõidul. Projekti kogumaksumuseks on 19,65 miljonit ning 2016. aastal läheb käiku 9,8 miljonit.
  • Alustatakse Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Ääsmäe ja Kernu vahelise teelõigu ehitust, mille 19 miljoni eurosest eelarvest on järgmisel aastal on plaanis teha töid veel 3,7 miljoni euro eest.
  • Jätkub Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee rekonstrueerimine, kuhu 2016. aastal plaanitakse 6,15 miljoni euro eest töid. Sel aastal on kavas teha seal rekonstrueerimistöid 7,2 miljoni ulatuses, projekti kogumaksumus on 13,35 miljonit eurot.
  • Jätkub Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee Mõigu-Vaida teelõigu rekonstrueerimine, kus 2016. aastal on plaanis teha veel töid 5 miljoni euro eest.
  • Lisaks teede ehitusele ja rekonstrueerimisele investeeritakse ka muudesse taristuprojektidesse. Parandatakse lennujaama keskkonnaseisundit ja lennuohutust, ehitatakse Rail Balticu terminali ja lennujaama vaheline trammitee, rekonstrueeritakse raudteed mitmes olulises lõigus ning soetatakse uus parvlaev Saaremaa ja Hiiumaa vahelisele liinile. Kokku kulub kõigi nende projektide elluviimiseks mitme aasta jooksul koos välisvahenditega ligi 191 miljonit eurot, järgmise aasta sees on töid plaanitud 64,4 miljoni euro eest.
  • Jätkatakse Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamist ja lennuohutuse suurendamist. Projekti kogumaht on 70 miljonit eurot, järgmise aasta eelarves plaanitakse sellest kasutada 18 miljonit.
  • Ülemistele rajatava Rail Balticu reisiterminali ja lennujaama vahelise trammiühenduse loomiseks kulub kokku 19,8 miljonit eurot, sellest 9,6 on plaanis käiku lasta järgmisel aastal.
  • Rail Balticu erinevate ettevalmistustööde jaoks kulub järgmisel aastal orienteeruvalt 5 miljonit eurot.
  • Jätkatakse Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimist, selle projekti raames tehakse järgmisel aastal töid 8,7 miljoni euro ulatuses, projekti kogumaht on 30 miljonit eurot.
  • Algab Tallinna-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere raudtee kapitaalremondi II etapp, mis läheb maksma 23,76 miljonit eurot, millest järgmisel aastal läheb käiku 7,1 miljonit.
  • Tallinna ja Rapla vahelise raudteelõigu rekonstrueerimise tulemusel saab seal tõsta reisirongide piirkiirust. Rekonstrueerimistöödeks on ette nähtud kokku 11,76 miljonit eurot, sellest 6,4 miljonit kasutatakse ära tänavu ning pea 5 miljoni eest töid on plaanitud järgmiseks aastaks.
  • Sõru ja Triigi sadamate vahel ühendust pidav uus parvlaev maksab 9,4 miljonit eurot ja valmib 2017. aasta esimeses pooles, 2016. aasta eelarves on laevaehituseks ette nähtud 6,6 miljonit eurot.
  • Tagatakse ühistransporditeenuse vähemalt selle aasta mahus ning püütakse hoida piletihindade tõusu reisija jaoks võimalikult väikese. Riigi poolt dotatsioonidena makstav piletihinna osa küll tõenäoliselt suureneb, kuid kui vähendame sellega autoga reisijate arvu, on see lõppkokkuvõttes kasulikum nii taristule, keskkonnale kui tarbijale.
  • Eesti liikmelisus Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) täisliikmena maksab Eesti iga-aastast liikmemaksu ligikaudu 870 000 eurot, millele lisandub tasu valikprogrammides osalemiseks ca 1,6 miljonit eurot. Liikmelisus võimaldab Eesti ettevõtjatel ja teadusasutustel osaleda kõrgtehnoloogilises arendustöös, siseneda kõrgtehnoloogia tarneahelatesse, leida uusi koostööpartnereid, saada ligipääs maailma tipptasemel teadus- ja tehnoloogiaalasele ekspertiisile, meelitada ligi välisinvesteeringuid ning panustada kõrgtehnoloogilisse eksporti.
  • Järgmisel aastal avanevad energeetikavaldkonnas ühtekuuluvusfondist rahastatavad meetmed, millega toetatakse kaugküttevõrkude ning kaugküttekatlamajade renoveerimist perioodil 2016-2023 ühtekokku 71 miljoni euroga. Vahendite targemaks planeerimiseks on juba avatud meede soojusmajanduse arengukavade koostamiseks. Meetme eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi, parima ekspertiisi kaasamisel, soojusmajanduse tulevikuplaanide koostamisel.
  • Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis tehakse lähiajal kättesaadavaks vahendid, millega toetatakse kohalikust toorainest toodetava biometaani kasutamist ühistranspordis ning vajalike gaasitanklate rajamist.
  • Ida-Virumaa tööstuspargi arengu kiirendamiseks ja töökohtade loomiseks eraldab riik 700 000 eurot.
  • Lisaks eraldab ministeerium struktuurifondi vahenditest 60 miljonit eurot Eesti varajase faasi fondifondi asutamiseks. Fondifond investeerib allfondidesse, mis omakorda investeerivad peamiselt Eesti seemne- ja start-up-faasi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Seeläbi tekib ka Eesti pensionifondidel võimalus investeerida allfondidesse, mis omakorda pakuvad rahastamisvõimalusi ettevõtetele.
  • Järgmisel aastal avanevad energeetikavaldkonnas ühtekuuluvusfondist rahastatavad meetmed, millega toetatakse kaugküttevõrkude ning kaugküttekatlamajade renoveerimist perioodil 2016-2023 ühtekokku 71 miljoni euroga. Vahendite targemaks planeerimiseks on juba avatud meede soojusmajanduse arengukavade koostamiseks. Meetme eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi, parima ekspertiisi kaasamisel, soojusmajanduse tulevikuplaanide koostamisel.
  • Tuleval aastal avanevad ühtekuuluvusfondist rahastatavad ettevõtlusmeetmed. Toetusi jagatakse ettevõtjatele perioodil 2016-2020 kokku 480 miljonit eurot. Suurimate summadega toetatakse turisminõudluse suurendamist, ettevõttearendust ja ekspordivõimekust.
  • Elamumajanduses on jätkuvalt oluline olemasolevate elamute ja hoonete renoveerimine energiasäästlikuks, jätkub ka paljulapseliste perede toetusprogramm, milleks on tuleval aastal eraldatud 3,2 miljonit eurot. Seni on seda toetust saanud juba üle 2000 paljulapselise perekonna.

Jaga artiklit

4 kommentaari

E
eks ikka  /   16:10, 24. sept 2015
määrimiseks
N
nii on  /   15:04, 24. sept 2015
pudrumäed on ikka Tallinnas :) see pole vana uudis.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis