Eesti uudised

Miks väidavad inimesed, et mürgine kloordioksiid on neid terveks ravinud? (66)

Geidi Raud, 23. september 2015, 14:43
"MMS-i puhul ei ole tegu ju üldse ravimiga ega ka muu meditsiinilise vahendiga. Sisuliselt on see pesuvalgendi. Miks me peaksime järsku endale pesuvalgendit sisse võtma," küsib ravimiteadlane Ain Raal.Foto: Erakogu
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna farmakognoosia dotsent ja farmaatsia instituudi juhataja Ain Raal paneb inimestele südamele, et MMS-i näol pole tegemist imeravimiga, vaid organismile ohtliku mürgise ühendiga, mille üheks raskeimaks mürgitusnähuks on neerupuudulikkus. Kuidas on aga võimalik, et mõnede inimeste sõnul on säärane mürk aidanud neil kõikvõimalikest ihuhädadest lahti saada?

MMS ehk eesti keelde tõlgituna imeline mineraalne lahendus on naatriumkloriti 28% lahus. Sidrunhappega segamisel muutub see kloordioksiidiks. Tugevate oksüdeerivate omaduste tõttu kasutatakse kloordioksiidi näiteks valgendina ja desinfektandina joogivee puhastamisel.

See tõik aga MMS-i kasutajaid ei morjenda ja nad usuvad, et tõesõnu on tegemist imeravimiga. Leidub neidki, kes ütlevad, et see on neid terveks ravinud.

Samal teemal

Raali sõnul selgitab sedasorti tervenemist kõige paremini platseeboefekt. See on nähtus, mille puhul organism reageerib mingi preparaadi toimele vastavalt ka siis, kui see on asendatud millegi muuga – piisab organismi ootusest, et tegu on tegeliku preparaadiga. Näiteks võib tegu olla toimeainevaba ravimisendajaga, mis ravimi mõju ikkagi esile kutsub.

"Kui inimesel tekib usk mingi preparaadi imeväesse, siis võib tõesti esineda platseeboefekt,“ märkis ravimiteadlane.

Kui inimene mingil põhjusel usub, et ravim või mõni muu preparaat teda aitab, siis on tegemist positiivse platseeboefektiga, kui aga haige arvab, et rohust talle kasu pole, on platseeboefekt negatiivne. "Loeb usk ravi või ravivahendi toimesse,“ lisas Raal.

Ta selgitas, et sagedamini tekib platseeboefekt just närvisüsteemi mõjutavate ravimite puhul. "Need, mis rahustavad ja soodustavad und või siis väidetavalt seda kõike teevad."

Raal lisas, et tervenemine on alati mingil määral inimese organismiga seotud. Ta tõi näiteks külmetushaigused – isegi kui me end ei tohterda, saame me lõpuks ikkagi nohust lahti.

Imeravimit pole olemas

Ravimiteadlane märkis, et usk imeravimisse on rahvas alati eksisteerinud. "See on ajastu nähtus, mis väljendub eri kohtades ja eri aegadel ning ka mõne võrra erineval viisil. Inimestele on psühholoogiliselt sisse kordeeritud, et ühtäkki ilmub kuskilt välja mingisugune imeravim. Ravimiteadus aga näitab, et ühtegi imeravimit ei ole kunagi olemas olnud, ei ole olemas praegu ega saa ka kunagi olema. Imeravimit lihtsalt ei saa eksisteerida,“ oli ta kindel.

Seda, miks inimesed just mürgise MMS-i imeravimiks on tembeldanud, Raal kommenteerida ei oska.

Küll tõi ta välja kaks üldist põhjust, miks rahvas imepärasesse tervenemisse usub.

"Ühel juhul on põhjuseks imeravimi propageerijad, kes on ka ise siirast usku, et nende vahendid tõesti toimivad. Nad tahavad oma vahenditega inimestele õnne tuua ja neid tervendada. Seda ilma igasuguse irooniata. Läbi aegade on aga imeravimite taga olnud ka lihtsalt küünikud, kes armastavad öelda, et lollidelt tulebki raha ära võtta,“ rääkis Raal ja märkis, et kõiksugu imeravimid on seetõttu ka küllaltki kallid.

Tema hinnangul on rahaahnete küünikute looming ka MMS.

Ravimiteadlaseid ei usuta

Mõned inimesed, nimetagem neid vandenõuteoreetikuteks, usuvad siiralt, et ka ravimitööstus ei taha muud, kui inimestelt raha ära võtta ja et apteegis müüdavate ravimite abil tegelikult terveks ei saa.

Raal avaldas seda fakti kommenteerides kahetsust selle üle, et inimesed teadlaseid ei usalda ja lähevad alternatiivseid lahendusi otsima internetifoorumitesse, kuhu võib igaüks kirja panna seda, mida sülg suhu toob.

"Mina oleks oma elus juba kolm-neli korda ära surnud, kui ma antibiootikume ei oleks tarvitanud. Ma küll ei näe siin soovi minult raha ära võtta. Ravimid on vahendid ellu jäämiseks ja elukvaliteedi säilitamiseks,“ kinnitas ravimiteadlane.

MMS-i nimetamine ravimiks ja selle levitamine heausksetele inimestele on Raali hinnangul kuritegu. "Tegu ei ole ju üldse ravimiga ega ka muu meditsiinilise vahendiga. Sisuliselt on see pesuvalgendi. Miks me peaksime järsku endale pesuvalgendit sisse võtma? Mürgise ühendi levitamine, inimeste ootuste üleskruvimine ja selle arvelt raha teenimine on täiesti üheselt kuritegelik tegevus."

Möödunud nädalal paljastas Eesti Päevaleht, et Eestis on rühmitus, mis peab mürgist kloordioksiidi imeravimiks ja kasutab seda ka lastel. Facebooki kinnises grupis kogunevad jüngrid peavad kloordioksiidi imerohuks, mis ravib kõike alates külmetusest kuni autismi ja aidsini. Lastel kloordioksiidi mürgistusega kaasnevat oksendamist ja kõhulahtisust peavad nad aine ravitoime ilminguks.

"Väga rangelt öeldes, sotsiaaltöötajad peaks sellistelt lapsevanematelt vanemlikud õigused ära võtma,“ nentis Raal. Ta pani kõigile lapsevanematele südamele, et nad oma võsukestele mürki sisse si söödaks. "Kahtlemata minu sõnum lastevanematele oleks see, et kui te oma lapsest vähegi hoolite, siis ärge jumala pärast talle MMS-i sisse söötke!"

66 KOMMENTAARI

k
k-mees 30. september 2015, 00:42
nagu osadest kommentaaridest siit lugeda - usku ei murra miski :) Ega vanasõna ilma asjata ka väida - küürakat (lolli) parandab vaid haud!
n
No mine sa võta kinni 28. september 2015, 07:12
Miks, miks... aga selle pärast, et vaatamata kisale ja mahategemisele selle aine ümber, on siiski fakt see, et inimesed on oma tervise korda saanud ja teadaolevalt pole selle aine tarvitamisest keegi surnud. Kus on tõde?
Loe kõiki (66)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee