Eesti uudised

Edgar Savisaar sellest, kuidas ta püüab välja murda ratastooli "mugavustest" (16)

Toimetas Kristin Aasma, 21. september 2015, 11:47
Edgar Savisaar (keskel lillekimbuga)Foto: Laura Oks
Oma tervenemise loos vol. 2 räägib Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kuidas ta kosmonaudina kõndima õpib, et ratastooli "mugavustest" pääseda, ning kiidab Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimeest Ralf Allikveed, oma füsioterapeuti Heili Tilgat ja tublisid proteesimeistreid.

"Õppisin esmalt käima vaakummasinas, kus oled nagu kosmonaut kaaluta olekus," räägib linnapea Edgar Savisaar enda uuesti jalgele tõusmisest. "Suudan seni kõndida juba 80 meetrit. Ma ütlesin arstile, et ma ei kavatse kordagi kukkuda ja seni olen sõna pidanud."

Samal teemal

"Üldiselt on käima õppimise süsteem selline, et algul liigud ratastooliga, järgnevalt rulaatoriga, seejärel käid karkudega ja siis võtad kepi kätte. Pärast seda oledki vaba mees ja saad proteesiga käia omal jalal," räägib linnapea Edgar Savisaar Pealinna artiklis "EDGAR SAVISAAR: Minu haiguse lugu 2 - Alati tuleb anda kõiges maksimum!".

"Olen praegu karkudel käimise etapis ja suudan ühe treeningu jooksul mitte ainult püsti tõusta, vaid käia 40-80 meetrit, ning nagu öeldud, kordagi kukkumata. Loodan väga, et ei kukugi, sest olen kuulnud inimestest, kes pärast ränka kukkumist treeningud pooleli jätavad ja jäävadki "mugavasse" ratastooli."

Savisaare sõnul käis ka peaarst Ralf Allikvee käis koos temaga treeningute ajal kaks korda sada meetrit, enne kui hakkas uskuma, et see, mida kavatsen, on tõesti mulle jõukohane.

"Allikvee on karm mees. Ükskord kevadel näis talle, et ma justkui hiilin harjutustest kõrvale, ja ta küsis pahaselt, et kas ma tahangi ratastooli jääda," meenutab Savisaar. „ Ei tahtnud! Suvel ja sügisel muretses ta pigem selle pärast, et ma üle ei pingutaks ega püüaks end enneaegselt tippvormi ajada. Õppisin andma maksimumi ja pingutasin selle nimel. Arstid pigem soovitasid hoogu maha võtta, et tagasilööke ei tuleks. Võib-olla on see isegi hea, et mind mõnikord tagasi hoiti, et ma üle ei pingutaks. Kui mõni arst ütles mulle, et tervenemisega läheb lausa ideaalselt, siis Ralf parandas, et rahuldavalt.

Väga hea sõnaga peab Savisaar meeles füsioterapeut Heili Tilgat.

"Ta tegeles minuga iga päev, isegi suvel treenisime Hundisilmal regulaarselt," meenutab Savisaar. "Pean ennast tema hoolealuseks ja usun, et ilma selle neiuta poleks ma nii kiiresti jalgu alla saanud. Heili kontrollib tänaseni iga päev minu vererõhu ja veresuhkru näitajaid, korraldab treeningukava, ning kui vaja, paneb mulle ise proteesi alla, kuigi see on rohkem meeste töö. Ka nädalavahetustel utsitab mind takka. Hüüan teda oma "meditsiiniliseks sõbraks". Visa hingega Hiiumaa tüdruk, kergelt alla ei anna, motiveerib ja usub minusse, aga ka vaidleb, kui vaja, sest ma olen ju parajalt põikpäine. Midagi pole teha, iseloom on selline."

Samuti kiidab ta Ida-Tallinna Keskhaigla häid proteesimeistreid - Antit, Artjomi ja Madist. "Viimane neist oli mulle eriliselt eeskujuks. Madis kaotas mõlemad jalad Afganistanis pommiplahvatuse tagajärjel. Sellest hoolimata käib ta nüüd proteesidega, nagu iga teine inimene kahel jalal."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee