Eesti uudised

Disainiööd tehakse nii ööl kui ka päeval 

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 17. september 2015, 16:20
Disainiöö korraldusmeeskonda kuulub peale Karin Pauluse, Piret Mägi ja Ilona Gurjanova veel kümmekond disainerit ja poolsada vabatahtlikku abilist. Heiko KruusiFoto: Heiko Kruusi
Sügisene kultuurihooaeg on juba täies hoos: arhitektuuribiennaali objektid pole veel linnapildist kadunud, kui juba on kõikjal disainiööle kutsuvad müürilehed.

Disainiöö on tegelikult päev, õigemini nädal, ositi aga veelgi pikemale ajale jagatud üritustesari. Tänavu, muide, juba kümnendat korda. Tundub uskumatu, sest ju alles see oli, kui linna kõikvõimalike näituseruumide ustele ilmus esimest korda disainiöö kahe öökulli kujuliseks disainitud värskena mõjuv logo.

„Nüüd võib öelda, et kümne aastaga oleme lähemal eesmärgile, et iga inimene saaks rohkem teada disainist (millest varem ikka kurvastavalt vähe teati) ning teaks ka mõne disaineri nime (keda nüüd hulga paremini tuntakse),” kinnitab peakorraldaja.

„Disaini mõiste on ajaga laienenud, See on jah, muidugi, küsimus eseme loomisest ja selle funktsioneerimisest. Aga see kehtib täielikult ka rõivadisaini puhul – kas rõivaid on mõnus kanda, kas nad on ka kaunid ja mis üha enam olulisem – kas need on valmistatud nii, et ei laguneks poole aasta pärast ära. Veel on disaineri roll ka aina rohkem jälgida, et ei valmistataks ülearuseid, mõttetuid asju,” tutvustab uuemaid mõttesuundi disainer Piret Mägi, kelle juhtida on rõivadisaini etenduste programm.

Disain oli salakaup

Disainil on Eestis eripärane ajalugu, meenutab disainer Ilona. „Kui tänavu kevadel üheksakümneseks saanud Bruno Tomberg Eesti kunstiakadeemias, toonases ERKI-s disainikateedri rajas, ei lubanud nõukogude võim disaini sõna kui lääneliku mandumise ilmingu nime kasutada. Aasta oli siis 1968. Kasutati sõna tööstuskunst, disaini sõna oli nagu salakaup. Salakaup olid ka läänemaailmast sisse toimetatud disainialased trükised – ajakirjad, raamatud –, millega Tomberg ja tema kaudu ka meie end uudistega kursis hoidsime,” meenutab Mägi disaini sotsialistlikusse pinnasesse juurdumise karme aegu.

„Nüüd on meil disainimaja, mille kaudu saame oma disainereid ja nende loomemõtet kogu maailmale tutvustada,” kõneleb Gurjanova ja näitab maja esimesel korrusel olevat kaupluseosa.

Mis on Eesti disain?

Sellele eestlaslikule küsimusele on vastus iseäralik: „Seda, mille poolest erineme Põhjamaade disainist, seda peab jah, teiste käest küsima. Praegu on siin Ameerika ajakirjanik Michael Dumiak, ta kirjutab ühe Inglise kirjastuse tellimusel just ülevaadet meie disainist. Eks siis saame koos ülejäänud maailmaga teada. Ta on öelnud, et Eesti eripära on „smart design” ehk kiiksuga disain. Disain, mis kõnetab,” selgitab Gurjanova.

-----------------------------------------------------------------------------

Vähemalt neli kohta

Disainöö korraldajad soovitavad disainihuvilistele külastada vähemalt nelja disainiöö üritust.

Arhitektuurigaleriis Urla majas Pärnu maanteel saab näha disaini rakendusi elukeskkonnas.

Eesti kunstiakadeemia uues majas Kotzebue ja Põhja puiestee nurgal on rõivadisaini etendused.

Kultuurikatlas on neli väga põnevat näitust.

Kinos Helios on rahvusvaheline näitus „Mitte midagi juhuslikku”, kus saab teada, miks meie igapäevaesemed on omandanud praeguse kuju.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee