Eesti uudised

Ettevõtlusminister: Eesti maksukoormus tuleks ümber jagada (20)

Sander Silm, 16. september 2015, 16:39
Liisa OviirFoto: Teet Malsroos
Ettevõtlusminister Liisa Oviiri ütles ustluses Õhtulehele, et tema hinnangul on Eesti maksukoormus kaldu tarbimis- ja tööjõumaksude poole, mistõttu kehtestaks ta ettevõtetele 10 protsendilise tulumaksu, vähendades samas tööjõumakse ning kärbiks oluliselt ka ettevõtete halduskoormust.

Kui me räägime ettevõtte tulumaksu taastamisest, siis kui suur see tulumaks oleks?

Samal teemal

Meie viimasest suuremast maksusüsteemi muudatusest on möödunud juba 15 aastat. Võrreldes euroliidu liikmesriikide keskmisega on Eestis maksukoormus täna tugevalt kaldu tarbimismaksude ja tööjõumaksude poole. See tähendab, et suurima osa koormusest kannavad madala- ja keskmisepalgalised ning tööandjad. Mis omakorda on tinginud olukorra, kus maksusüsteem ei soosi kasumini jõudmist ning kahandab konkurentsivõimet.
Eesti praeguses tulumaksusüsteemis ei maksustata ettevõtte kogu kasumit, vaid üksnes dividendidena väljavõetud raha. Selline süsteem on maailmas ainulaadne. Reeglina maksustatakse kasumit tekkepõhiselt. Vaatamata omapärasele maksukorraldusele on Eesti tulumaksumäärad üsna kõrged. Näiteks on Läti maksustanud ettevõtete kasumi 15 protsendilise maksumääraga. Eestis kehtib aga kasumi väljamaksmisel tulumaks määraga 20 protsenti. Ettevõtluskeskkonda oluliselt kahjustamata oleks võimalik kehtestada ettevõtetele tulumaks ca 10 protsenti. Samas ettevõtte tulumaksu taastamine tuleb kõne alla vaid juhul kui paralleelselt vähendatakse tööjõu kulusid. Eesmärk ei ole ettevõtjate kulusid suurendada, vaid pigem kulusid ümber jaotada viisil, kus riigile tuleb osa ära maksta siis, kui tulu on juba teenitud. Praegune süsteem tänu kõrgetele tööjõumaksudele takistab ettevõtlusega alustamist ja laienemist.

Kas Eestis on üldse tehtud mingeid analüüse saamaks teada, kuidas mõjutab ettevõtte tulumaksu taastamine siinset ettevõtlusmaastiku ja ka inflatsiooni?

Ülikoolide majandusteadlased, doktorandid ja mitmed analüütikud on seda küsimust korduvalt vaadelnud. Ettevõtete maksukoormuse ümberjagamine vähendades tööjõumakse ja suurendades edukusmaksu (ehk kasumile rakendatavat tulumaksu) anname ettevõtlusele tagasi hädavajaliku puhvri ning suurendame ettevõtete võimekust palgasurvele vastu tulla. See tähendab ka nii säilivaid ja uusi töökohti ning ettevõtetele paindlikkust väärtusahelas ülespoole liikumisel.

Reformierakond on seni kirglikult kaitsnud ettevõtete tulumaksuvabastust. Kui suur tõenäosus üldse oleks, et selline initsiatiiv valitsuses läbi läheks?

See on poliitiline paratamatus, et kõiki häid ideid ei saa korraga ellu viia. Samas on see asi, mida edaspidi tuleb kaaluda ja usun, et praeguste koalitsioonipartneritega on kindlasti võimalik küsimust arutada.

Sotside üks valmislubadusi oli hüppeline alamapalga tõstmine. Kui suur peaks teie hinnangul olema alampalk Eestis ja kuidas kommenteerite mitmete majandusekspertide väidet, et alampalga järsk tõstmine oleks praeguses Eesti majandusolukorras üsna vastutustundetu eksperiment?

Alampalga ja tulumaksuvaba miinimumi tõus jätaks madalat ja keskmist palka teenivatele inimestele ehk suurele enamusele Eesti elanikkonnast rohkem raha kätte ning võimaldaks reaalselt ettevõtete jaoks vähendada tööjõu maksukoormust.

Tööjõukulude suurenemist ohjata on ettevõtetel aga ilma maksupoliitiliste otsusteta keeruline. Seda ennekõike seetõttu, et tööjõudu jääb meil rahvastikuprotsesside tõttu aina vähemaks ning lähikümnendil need muutused suure tõenäosusega ei pöördu. Ka kõrge kvalifikatsiooniga noori siseneb tööturule vähem, kuna kõrgkooli lõpetavad väikesearvuliste sünnipõlvkondade noored. Kolmanda tegurina tuleb Eesti tööandjatel võistelda tööturul jätkuvalt piiritaguste tööandjate pakutavaga.

Eesti majanduse tänane prioriteetseim väljakutse nii ettevõtete kui ka inimese tasandil on suurema lisaväärtusega ning kvaliteetsema ja kõrgemini tasustatava töö leidmine või endale ise sellise töökoha rajamine. Praegune ettevõtete maksustamise põhimõte sellist arengut ei toeta. Mida me praegu kõrgete tööjõumaksudega teeme, on sisuliselt see, et võtame ettevõtjatelt raha ära juba enne, kui nad kasumisse jõuavad. Remargina- mitmete majandusekspertide poolt on väljaöeldud ka, et alampalga tõstmata jätmine, on Eesti inimeste suhtes vastutustundetu eksperiment.

Lubasite ka hea seista ettevõtete halduskoormuse vähendamise eest. Mõned näited, mis sellel vallas oleks plaanis teha.

MKMis juhib aruandluskoormuse vähendamisega tegelevat töörühma asekantsler Taavi Kotka ja justiitsministeeriumis on moodustatud Eesti konkurentsivõimelisema ärikeskkonna juhtrühm, neis mõlemas kavatsen kindlasti aktiivselt kaasa lüüa. Mõlema töörühma eesmärk ei peaks olema teha kosmeetilisi muudatusi, vaid radikaalne reform.

Ja lõpetuseks küsimus, mida üks ettevõtja küsis oma FB seinal. Ettevõtlusminister peaks olemuslikult hea seisma ettevõtjate hea käekäigu eest, kuid tulumaksu kehtestamine ja alampalga tõstmine seda kindlasti pole. Kuidas te seda väljaütlemist kommenteerite?

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ja kasumi maksustamisega samas vähendades tööjõu kulusid, nihutaksime maksukoormuse tänastelt tööjõumahukamatelt valdkondadelt kapitalimahukamatele. Seda seetõttu, et targas majanduses on tööjõud olulisemaks komponendiks kui kapital.

Kui madala palga saajatele jääb rohkem raha kätte, suurendab see tarbimist, eelkõige kodumaiste toidu- ja esmatarbekaupade osas. See omakorda tähendab aga kõrgemat käibemaksulaekumist riigi jaoks ja tööd ning käibekasvu meie ettevõtetele. Laiemas pildis on tegemist kindlasti muudatustega, mis ettevõtlust soosiks ja kogu ühiskonda tervikuna toetab.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee