Eesti uudised

Riigikogulased tunnistavad: Eestil puudub pikemaajaline pagulaspoliitika (119)

Piret Pappel, 16. september 2015 11:00
Jaak MadisonFoto: MATI HIIS
Uudiseid lugedes tekib paratamatult küsimus, kas Eesti riigil on olemas pikemaajaline plaan saabuvatest pagulastega tegelemiseks? Kui palju põgenikke oleme nõus tulevikus vastu võtma, kui Süüria kriis ei lahenegi? Kui suur roll on selle Euroopa jaoks tõsise mure lahendamisel Eestil?

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul pole olukorra lahendamine Süürias, Liibüas ja teistes kriisiriikides poliitiliste või sõjaliste vahenditega vähemalt lähiajal tõenäoline. Üha süveneva pagulaskriisi lahendamine on pikk protsess.

"Põhilise tähtsusega on euroliidu liikmesriikide koostöö Euroopa Liidu välispiiride tugevdamisel, tegevusel lähteriikides, samuti olemasolevate pagulaslaagrite igakülgsel toetamisel ning missioonidel väljaspool Euroopa Liitu.

Süvenevat pagulaskriisi ei saa lahendada ilma selle kriisi põhjuste lahendamiseta. Eesti riigi rolli selles protsessis, mis puudutab terve Euroopa Liidu tegevuskava, ei tohiks alatähtsustada. Eesti roll, arvestades meie võimalustega, on siin sama oluline, nagu kõigi teiste riikide pingutustel," arvas Sõerd.

Riikliku plaani, kuidas lähikümnenditel pagulastega hakkama saada, meil paraku pole.

Plaane on teinud kolm ministeeriumi

Samal teemal

"Ettevalmistusi ja tegevusi pagulaste vastuvõtmiseks on teadaolevalt kavandanud siseministeerium, sotsiaalministeerium ning haridus- ja teadusministeerium ning kohalikud omavalitsused.

Siseministeeriumil ja sotsiaalministeeriumil on koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga tehtud lähiajaks tegevuskava väiksema arvu pagulase vastuvõtmiseks. Seal on tegevused rahvusvahelise kaitse saajate valimiseks ja menetlemiseks, transpordiks, majutamiseks, keeleõppeks, tugiteenusteks ja ka võimalikeks seadusemuudatusteks ning riigihangete läbiviimiseks," kinnitas Sõerd.

Tema sõnul oleks vaja ka ministeeriumide ülest ja pikemaajalist siseriiklikku tegevuskava, mis sisaldaks nii kiireloomulisi meetmeid kui ka pikemaajalisi tegevusi.

"See kava peaks hõlmama võimekuse tõstmist rahvusvahelist kaitset vajavate isikute väljaselgitamiseks, tegevuskava pagulaste Eesti kultuuri- ja haridusruumi sulandamiseks, keeleõppe korraldamist, kohanemisprogramme ja majutamise korraldamist ning piirivalve tugevdamist.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison on veel kriitilisem.
Tema kinnitusel ei saagi Eestil olla pikemat plaani, kui nii pea- kui siseministri seisukohad vastu võetavate isikute hulga kohta muutuvad mõne kuu lõikes kolmekordseks - 180 isikult 553 isikuni.

"Eesti panus saab olla kõige efektiivsem andes välisabi põgenikelaagritesse, kus läheb seda enim vaja ning aitab tõelisi sõjapõgenikke. Eesti peab vankumatult hoidma iga riigi suveräänsusprintsiipi määrata ise oma pagulas- ja immigratsioonipoliitika.

Kahjuks on aga Euroopa Liidus võtnud praeguse olukorra oma diktaadi alla sakslased, kes ühel päeval kutsuvad lahkelt kõiki Saksamaale ning teisel juba survestavad kvootidega ja ähvardustega riikide suunas, kes soovivad ise vastavalt oma riigi ja rahva huvidele vastavalt langetada valikuid," arvas Madison.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee