Eesti uudised

Epidemioloogianõunik Kutsar: Euroopasse saabunud pagulastel on tuvastatud kümmekond erinevat nakkushaigust (71)

Kristin Aasma, 16. september 2015, 18:37
Tervishoiuameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar Erik Prozes / Postimees
Euroopasse valguvate sisserändajate puhul ei ole välistatud nakkushaiguste levimine, mida pole Euroopas ammu esinenud. Eesti Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar loetleb nakkushaigusi, mida on Euroopa Liidu riikides pagulastel tuvastatud, ning selgitab, kuidas ennetatakse Euroopas võimalikku epideemia puhkemist.

Samas ei jõua kõik migrandid Euroopas asüülitaotleja või pagulase staatusse, mis tähendab, et nad tervisekontrolli ei läbi. Eestis oli eelmise aasta seisuga näiteks lastehalvatuse vastu vaktsineerimata 5316 last, kelle vanemad olid vaktsineerimisest keeldunud.

Samal teemal

Kuigi paljude Euroopa pagulaste seas avastatud nakkushaiguste vastu vaktsiin puudub, tasub siiski tõsiselt mõelda oma laste ja iseenda kaitsmisele välditavate nakkuste vastu, kuna nakatumise oht võib suureneda.

Kuulo Kutsari sõnul on oma laste vaktsineerimisest keeldujate arv Eestis olnud paaril-kolmel viimasel aastal suhteliselt püsiv – 2,2 kuni 3,5 protsenti. "Viimasel ajal on eelkõige juttu olnud lastehalvatustõve- ehk poliomüeliidi-vastasest vaktsineerimisest keeldumisest.
2014. aasta andmete alustel on keeldunud 2,8 protsenti lastevanematest. Nii et tervikuna absoluutarvudes teeb see 7099 (vaktsineerimata - K.A) last vanuses 7 kuud kuni 14 aastat. Nendest 5316 on keeldunud vaktsineerimast. Ülejäänutel on siis kas meditsiinilised vastunäidustused või on see vaktsineerimistsükkel lihtsalt pooleli. Aga päris keeldunuid on 5316," selgitas Kutsar.

Kas Euroopa pagulaskriisi taustal on suhtumine vaktsineerimisse muutunud, ei osanud Kutsar praegu öelda, sest vaktsineerimisest loobujate arv lüüakse kokku aasta lõpuks.

Euroopasse on migrandid toonud kümmekond erinevat taudi

Millised nakkushaigused ohustavad eurooplasi seoses Aafrikast, Lähis-Idast ja Kesk-Aasiast saabuvate inimestega?

Kuulo Kutsar nimetas Euroopa riikidest saabunud andmete põhjal esimesena taastuvat tüüfust, mida levitavad täid. "Sellist haigust esines Eestis viimati Teise maailmasõja ajal. Hiljem pole teda siin olnud," lisas ta ning jätkas taudide loetlemist: "Siis on pagulased viinud Euroopa riikidesse naha- ja haavadifteeriat. Viimastel aastatel ei ole Eestis difteeriat esinenud, aga varem esines siin kurgudifteeria. Siis on niisugust haigust nagu naha ja siseelundite leishmaniaasi – see on tüüpiline Aafrikast pärit nakkushaigus."

"Aga siis on veel meilegi tuntud haigusi – tuberkuloos, HIV-nakkus, süüfilis – nii et kuskil kümme erinevat haigust on pagulased Euroopa erinevatesse riikidesse viinud senistel andmetel. Aga need andmed võivad järjest täieneda," rääkis Kuulo Kutsar.

Epidemioloogianõunik ütles veel, et Eesti kohta sellised andmed puuduvad, sest meieni pagulased ei ole ju veel jõudnud.

Kutsar selgitas, et pagulane, kes on sisenenud Saksamaale, Prantsusmaale või siis ka Eestisse, peab teatama, mille vastu ta on vaktsineeritud. Põgenevad inimesed reeglina ei mäleta ega teagi, milliste haiguste vastu nad on vaktsineeritud, ning vaktsineerimispassid neil tavaliselt puuduvad.

"Maailma Terviseorganisatsiooni seisukoht on selline, et kui inimesel puuduvad dokumentaalselt kinnitatud andmed tehtud vaktsineerimiste kohta, siis inimene tuleb vaktsineerida juhul, kui ta saabus mingist nakkushaiguseohu riigist," rääkis Kutsar ja tõi näiteks Afganistani, kus on püsivalt levinud lastehalvatus, ning kust saabunud pagulane tuleb vaktsineerida poliomüeliidi vastu. Eritreast aga võib Euroopasse tuua difteeriat ning sealt saabunud pagulasele antakse difteeriavastast vaktsiini.

Vaktsiinide kaitseks

Tulles tagasi Eesti asjade juurde, oletan, et võib-olla vaktsineeritakse lapsi üldse liiga paljude haiguste vastu. Mõnikümmend aastat tagasi leetrite vastu näiteks ei vaktsineeritud.

"Terve maailma andmete alusel on väga hästi teada, et haiguse läbipõdemine on alati raskem ja vaevarikkam ning võib anda kõrvalnähte võrreldes vaktsineerimisega. Tänapäeva vaktsiinid on nii kõrgel tehnoloogilisel tasemel toodetud ja nii suures hulgas kliinilistes katsetes kontrollitud, enne kui need kasutusele tulevad, et need on praktiliselt täiesti ohutud," väitis Kuulo Kutsar vaktsiinide kaitseks.

Ta ütles, et vaktsineerimisjärgsed kõrvalnähud aetakse "kergekäeliselt ja mitteteadmise alusel" vaktsiini süüks. "Tegelikult võib see hoopis lapse organismi iseärasus olla. Näiteks lapsel on immuunpuudulikkus (Esineb keskmiselt ühel inimesel 500-st, raskemaid vorme keskmiselt ühel inimesel 8000–10 000-st – K.A.). Näo järgi seda ära ei ütle, arst seda kindlaks ei ole teinud ja selle taustal annabki lihtsalt kõrvaltoimeid. Vaktsiin ei pruugi üldse süüdi olla."

Kutsar rõhutab samas, et lapse immuunpuudulikkus peab olema arstlikult kinnitatud, mitte et lapsevanem kujutab ette või on kellegi käest kuulnud ja langetab otsuse analoogse näite varal.

"Me ei olegi üritanud sinna lülitada neid nakkushaigusi, mis Eestis tähtsad ei ole. Seal on ikka sisse lülitad need nakkushaigused, mis Eestis on väga ohtlikud, kui nad levima hakkavad, ja mille vastu peaks lapsi kaitsma," selgitas Kutsar praegust seisu, mil pagulased pole veel siia jõudnud. "Mujal maailmas on väga palju vaktsiine, mida kasutatakse eriolukordades epideemiate korral. Nende vastu me igapäevaselt ei vaktsineeri lapsi," lisas Kutsar selgituseks.

71 KOMMENTAARI

h
Hilja 17. september 2015, 21:23
Arstid, psüholoogid on siiamaani olnud vait nagu sead rukkis. Nüüd siis hakatakse tervise teemadel lõpuks sõna võtma. Kus te enne olite!!!!
M
********* 17. september 2015, 19:34
MINGE P***** SEE LAMBAKARI KES SEAL EL-is terroristidega koostööd teevad!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Loe kõiki (71)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee