Repliik

Vastukaja | Kes tegelikult maksab Rail Balticu ehitamise kinni? (35)

Miiko Peris, Rail Balticu projektijuht, 16. september 2015 18:33
Foto: TIINA KÕRTSINI
Rail Balticu projektijuht Miiko Peris vaidleb vastu 7. septembri Õhtulehe artiklis „Pilt selge: ligi pool Rail Balticu maksumusest tuleb ikkagi Eestil maksta" esitatud seisukohtadele.

Rail Baltic on suur ja keeruline projekt ning paljud nüansid võivadki jääda segaseks.
Kinnitan, et riik pole jätnud kiusu pärast rahvale ütlemata konkreetset Euroopa Liidu toetusnumbrit ning selgitamata täpset rahastamisskeemi. Meie poolt oleks vastutustundetu hakata ennustama otsuseid, mida Euroopa Komisjon kahe või viie aasta pärast langetab ning spekuleerima ilma värsketel numbritel põhineva tasuvusanalüüsita vajamineva rahasumma või raudtee kasutustasu üle.

Samal teemal

Viidatud artiklis oli kogu koorem, mis jaotub kolme Balti riigi vahel, asetatud üksnes eestlaste õlule ning toodud seega välja ulmelisi näiteid raudtee tasuvuseks vajalikest mahtudest. Ei tasu ajast ette rutata ja ennustusi teha – juba järgmisel aastal valmib raudtee uuendatud tasuvusanalüüs ning siis saab täpsemalt rääkida ka reisirongide liikumise sagedusest ning kaubaveo mahust. Artiklis kasutatud arvutused on ligi viis aastat vanad, selliste projektide puhul on tavapärane tasuvusarvutuste uuendamine, sest majanduskeskkond muutub aastatega.

Kõiki Euroopa Liidu toetatavaid projekte rahastatakse selliselt, et ka liikmesriik peab panustama. Küll erineb suuresti omaosaluse maht, mis kehtestatakse eri reeglitega, sõltuvalt ELi fondist, mida kasutatakse. Eesti taotleb Rail Balticu projekti tarbeks maksimaalset võimalikku Euroopa Komisjoni toetust. Sellesuvine Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ühehäälne otsus eraldada projektile kolme Balti riigi peale üle 500 miljoni euro on käegakatsutav märk, et raudteeühenduse rajamine on Euroopale prioriteet.

Tulles võimaliku ELi toetusmäära juurde, siis õnnestus meil esimese taotlusega viia abimäär maksimumi, 85% lähedale. Kuna projekt on mahukas ja jaotub kümnele aastale, siis oleks igasugune täpse protsendi väljaütlemine hetkel selgeltnägijate pärusmaa, Euroopa Komisjoni eest me otsuseid teha ei saa. Tänase teadmise kohaselt on projekti maksumuseks Eestis ca 1,1 miljardit eurot (pluss käibemaks). Euroopa Ühenduse Rahastu transporditoetuste maht on ELi eelarves kokku 26 miljardit eurot, millest lõppenud taotlusvoorus jagati välja 11 miljardit. Lauale jäänud 15 miljardist eurost saame meiegi järgmistes voorudes toetust taotleda. Meie positsioon on hea ning tõenäosus Eestisse korralik summa tuua on suur.

Imestan alati retoorika üle, mis räägib raudteega Eesti pooleks lõikamisest. Näen Eesti lõhestamises rolli hoopis inimestel, kes tahtlikult või teadmatusest kipuvad külvama põhjendamatut segadust ja asjatut hirmu. Projektiga seotud ametnikuna saan kinnitada, et kõik arvestatava liiklusega teed jäävad kasutusse ning iga inimene pääseb oma koju, põllule või metsa ka tulevikus. Kutsun üles dialoogile, aga see peab tuginema faktidele, mitte emotsioonidele ega ennustustele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee