Kommentaar

Ülle Rajasalu | Tallinna-Helsingi tunneli rajamiseks tahe olemas (23)

Ülle Rajasalu, Harju maavanem, Reformierakond, 15. september 2015, 18:01
Foto: Andres Varustin
Hakkame tegutsema! See on lühikokkuvõte kohtumisest majandus- ja taristuminister Kristen Michaliga, kuhu läksin tagasihoidliku lootusega, et minister toetab ettepanekut teha TallinnaHelsingi püsiühenduse põhjalik tasuvusuuring.

Tabuteemast uuringuteni

Samal teemal

Kuigi esimesed jutud Tallinna ja Helsingit ühendavast tunnelist jäävad üle 20 aasta tagusesse aega, on see kaua olnud tabuteema – liiga suur, liiga utoopiline ja ülejõukäiv.

Tallinn ja Helsingi on tasapisi kasvanud linnadeks, mis on omavahel tihedalt seotud. Kaheksa miljonit laevasõitu aastas, reisijate arv on aasta-aastalt kasvanud. Kasvanud on ka kaubavood koos ummikutega.

Tunneli idee sai alguse 1992. aastal, 2012. aastaks olime jõudnud niikaugele, et Harjumaa ja Helsingi-Uusimaa arenguperspektiive vaagides pidime tõsimeeli küsima, kas linnadevaheline püsiühendus (sild, tunnel või nende kombinatsioon) on võimalik. Eeluuring jõudis järeldusele, et tunnel tasub end ära 40 aasta perspektiivis. Arvestades, et tunneleid rajatakse sadadeks aastateks, on tasuvusaeg mõistlik.

Kui Tallinn ja Helsingi oleks praegu tunneliga ühendatud, oleks see maailma pikim merealune tunnel, mille 85 kilomeetrit esitavad hulga tehnilisi väljakutseid. Raudteetunnel koosneks kolmest tunnelist – rongidele mõlemas suunas, kolmas oleks hooldus- ja avariitunnel.

Meie õnneks asub suurem osa Soome lahest suure graniitlahmaka otsas ja kõva kivimassiiv võimaldab tunduvalt odavamat ehitust, kui näiteks Eurotunneli puhul. Sisuliselt hakkab kahte pealinna ühendama metroo. Uuringu arvutuste põhjal on lootust, et kümme aastat pärast avamist liigub iga päev linnade vahel 25 000 inimest. See tähendab väga jämedalt arvutades väljumist iga kümne minuti tagant.

Tunnel loob võimalusi kaksiklinnaks kasvamiseks, millel on potentsiaali olla majanduse ja innovatsiooni mootoriks. Tänane tegelikkus on see, et me oleme maismaad pidi Euroopa keskmest ajaliselt kõige kaugemal ja kehvemini kättesaadavad pealinnad Euroopas.

Me teame, et Eesti on olnud läbi aegade kaubateede keskel, olgu selleks siis Hansateed või naftaeksport Venemaalt. Uue aastatuhande alguseks oleme jõudnud olukorda, kus oleme kaubateedel ainult siis, kui me ise end sinna seame. Rail Baltic avab uued võimalused ning Tallinn lõppjaamana ei ava selle kiirraudtee täit potentsiaali. Raudtee viimine Soomeni tähendab, et saame ühendada kogu Euroopa ja Läänemere ühtsesse raudteevõrku ja Kesk-Euroopa turud tulevad meile ja soomlastele lähemale.

Tallinn on väike linn ja me kaotame oma inimesi teistele metropolidele, me oleme juba hääbuv keskus. Oma tähtsust maailmas soovib kasvatada ka Helsingi. Meil oleks vaja veelgi rohkem üheks piirkonnaks saada ja tajuda, et koos suudame rohkem pakkuda. Kaksiklinn on olemas sel hetkel, kui õhtul väljaminekuks on meie jaoks loomulik kaaluda, kas minna teatrisse või kontserdile Helsingis või Tallinnas.

Kas tunnel toob õnne õuele? Lihtne vastus on, et ei too! Me peame tegema kõvasti tööd, et sellest tunnelist oleks kasu. Inimesed peavad kokku saama, ülikoolid koostööd tegema ja kaubad liikuma. Olen alati eelistanud esmalt tegutseda ja siis rääkida, mitte vastupidi. Täismahus tasuvusuuringu teostamisel on poliitiline tugi mõlemal pool lahte, meil on kindel soov see teoks teha, aga oleme alles alguses. Laiapõhjaline Tallinna–Helsingi ühenduse analüüs annaks veenvalt vastuse küsimusele, kas Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel on kõiki tegelikke asjaolusid arvestades võimalik, kuidas teostada ja millised on kaasnevad mõjud majandusele, keskkonnale, rahavoogudele ja mõlema linna arengule.

23 KOMMENTAARI

l
La Manche'i kogemused 16. september 2015, 17:46
Vaadake siis, et tunneli siinpoolse otsa ümber jätkuks piisavalt vaba maad okastraataedade ja "Džungli“ püstitamiseks.
m
marks 16. september 2015, 17:44
No mis praegu viga tunnelit kaevata, tööjõud aafrikast suisa pressib sisse, Labidaid ainult vaja. Pärast saab tunneliotsad Buldooseriga kinni ajada.
Loe kõiki (23)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee