Eesti uudised

"Selge sõnumi puudumine kindlasti on riigi tegemata töö!" (93)

Arvo Uustalu, 11. september 2015, 07:00
ROOTSI EESKUJU HIRMUTAB: Külli nendib, et inimestel on televiisorid ja internet olemas ning seetõttu osatakse ka pagulaste suhtes hirmu tunda. Foto: Anni Õnneleid

Võru valla Meegomäe küla rahvas on hirmul, sest umbes kuu tagasi hakkas kulutulena levima jutt, et riigil on plaanis lahingukooli vanadesse ruumidesse pagulasi või varjupaiga taotlejaid majutama hakata.

Sotsiaalministeeriumist vastati Õhtulehele, et pagulaskeskuse rajamist Meegomäele arutatud ei ole. Kohalikud elanikud tõdevad, et vastus jätab tulevikku silmas pidades otsad lahti.

Samal teemal

Kolm nädalat tagasi pidas Meegomäe kogukond maha suure rahvakoosoleku, millel osales umbes seitsekümmend inimest. Tookord lahkuti väikseimagi teadmiseta, kas pagulaskeskus tuleb või ei tule.

"Tegelikult ei tea me tänaseni, kas jutul on alust või mitte. Selge sõnumi puudumine on kindlasti riigi tegemata töö. Inimesed on ikka väga mures," räägib lahingukeskuse kõrval elav Kalev.

Lahingukeskusest poolesaja meetri kaugusel elav Külli: "Me ju näeme telerist ja internetist, mis teistes riikides toimub. Me ei tea, kas siia tulevad ainult sõjapõgenikud või nende hulgas ka need, kel on hoopiski halvad plaanid. Olen aastaid õpetaja olnud. Tean, kui raske on isegi samas kultuuris üles kasvanud lapsi ühe mütsi alla saada. Minu õpilaste seas on samuti olnud erineva rahvuse ja usutunnistusega inimesi. On olnud ka juhus, kui ema tuli ütlema, et miks te seda teemat koolis käsitlesite. Meil on see tabu!"

Külli tõdeb, et paari toreda pagulaspere vastu ei ole tal midagi, küll aga organiseeritud immigrantidevoo vastu.

"See asi ei näi lõppevat!"

"Küsimus on selles, et keegi pole midagi konkreetset öelnud, kas keskus tuleb või ei tule," räägib Taavi, et tema meelest paar peret ühte omavalitsust põlvili ei suru. "Kõige valusam punkt on aga hoopiski see, et Euroopa Liidul ei ole ju välja pakutud ühtegi lahendust, kuidas piire kinni saada. See asi ei näi lõppevat ja põgenikke võib miljoni asemel olla ühel päeval ka kaheksa või enamgi. Paarsada pagulast ei ole Eestile probleem, aga on vaja kindlust, et enam juurde ei tuleks."

"Kardetakse, et kui juba keegi siia majutatakse, siis on see vaid algus ja siia tekib pagulaste rajoon, milliseid näeme näiteks Rootsis," räägib Taavi, et Meegomäe hoonekompleks mahutaks lahedalt ära 300 inimest.

Eile õnnestus Õhtulehel leida siiski üks kohalik, kes pagulaskeskuse vastu ei ole: "Mina küll neid tagasi ajama ei hakka. Ehk aidatakse meid siis samuti kunagi. Aga selge on see, et meie riiki tuleb koos üldise vooga neidki, kellel võib püstol püksisääres olla," ütleb Arno.

Paari pagulasperet siia panna pole mõtet

Võru vallavanem Georg Ruuda ütleb, et äsjasel kohtumisel, milles osales ka sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, oli esimene küsimus, kas Meegomäele on plaanis midagi rajada või mitte.

"Minu poole pöördus sel teemal paar nädalat tagasi üks inimene, kes oli närvis ja vihane ja ütles ka, et rahva käest ei küsita. Sel hetkel puudus mul endal igasugune informatsioon. See on väga suur kompleks ja sinna paari pagulasperet elama ei panda, teoreetiliselt tuleks kõne alla sinna asüülitaotlejate varjupaiga rajamine. Kuid see ei oleks kauguse tõttu mõistlik otsus, kuna õpetamisvõimekus ja töökohad on pealinnas ja asju ajada tuleb neil pealinnaga," räägib ta.

Ühtlasi sai kohalike elanike hirm hoogu juurde seetõttu, et lahingukooli vana hoonekompleksi hakati eelmisel sügisel kõpitsema. Madis Idnurm Riigi Kinnisvara ASist vastas sellega seoses Lõunalehele, et Meegomäel tehakse tavapäraseid kinnisvara korrashoiuga seotud töid.

Uus varjupaigataotlejate keskus tuleb kuhugi kindlasti

Sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste teenuste ja toetuste juht Triin Raag ütleb, et Meegomäele pagulaskeskuse rajamist ministeeriumis arutatud ei ole. Küll kinnitas ta, et kindlasti avatakse Eestis uus varjupaigataotlejate majutuskeskus.

Raagi selgitusel ei saa pagulased mingeid erilisi soodustusi: "Neil on õigus taotleda toimetulekutoetust nagu igal teiselgi Eestis elaval inimesel ja perel. Mingeid lisarahasid ette nähtud ei ole. Toimetulekutoetuse maksmine pagulasele ei ole kohalikule omavalitsusele lisaväljaminek, kuna see tuleb riigieelarvest. Lisaraha on toetustena pagulastele küll ette nähtud, kuid neile võimaldatakse eesti keele õpet, tõlketeenust. Samuti toetatakse eluruumi üürisuhte alustamistasude maksmisel (tagatisraha jms)," ütleb ta.

Ta nendib, et otseselt pagulane omavalitsust rahaliselt ei koorma, kuid kui inimene on juba kohalik elanik, siis on tal õigus teistelegi sotsiaalteenustele, mida omavalitsus pakub.

Raag loodab, et nõnda musta stsenaariumi ei teki, et ükski omavalitsus pagulasi vastu võtta ei taha. Kui aga pagulane on saanud juba elamisloa, siis võib ta otsida endale kodu seal, kus on töö ja kus on talle sobivaid eluruume. "Mida rohkem me kohe alguses ise panustame ja pagulastele tuge pakume, seda suurem on tõenäosus, et nad peatselt iseseisvalt hakkama saavad ja omaette ei jää," tõdeb ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee