Maris LauriFoto: Teet Malsroos
Sander Silm 7. september 2015 14:27
Saksamaa on teatanud, et on valmis vastu võtma suisa 800 000 pagulast ning Saksamaa keskvõim ja liidumaad on valmis esialgu panustama sellesse 6 miljardit eurot. Kuid kas pagulastest saab koorem Euroopa majandusele või hoopis selle päästerõngas?

Riigikogu liige Maris Lauri sõnul kaasneb pagulaste teemaga ka vaieldamatult majanduslik mõõde.

"Pagulastega seotud teema on äärmiselt keeruline, pagulane on inimene, kes põgeneb kodumaalt, kuna tema elu on ohus ja mistõttu teistel riikidel on humaanne kohus neid aidata. Loomulikult tekivad vastuvõtvatel riikidel kulud, mis aga pikaajaliselt võivad asenduda hoopis tuludega," rääkis ta.

Lauri sõnul on pagulaste pilt äärmiselt mitmekesine ning pagulaste hulgas on ka väga palju haritud tööjõudu, kes saavad oma oskusi rakendada uues elukohas.

Küsimusele, kas võib seega öelda, et pagulased võivad saada päästerõngaks vinduvale Euroopa majanduskasvule, vastas Lauri jaatavalt.

"Kui vaadata Euroopa riike, siis paljudes neist rahvastik vananeb ja väheneb ja erand pole ka Saksamaa, kus samuti pole rahvastiku kasvuga kõige paremad lood. Majandusteoreetiliselt on aga just rahvastikukasv majanduskasvu alus, sest kui on vananev stabiilne rahvastik, siis jääb vähemaks töötajaid ja töötunde ning siis on väga raske kasvada. Kui vaadata USA-d, siis seal kogu aeg rahvastik kasvab ja see ongi üks kild, mis paneb ka sealse majanduse kasvama, kuna inimesed tarbivad ja see tekitab ka uusi tootmisvõimalusi," ütles ta.