Foto: TEET MALSROOS
Inga Raitar, imagoloog 4. september 2015 17:46
Arutlesime ühel suvisel vastuvõtul hiljuti pikaajalise kogemusega välisdiplomaadiga põgenikekriisi üle. Ta ütles, et Eesti peab olema väga ettevaatlik – teile tulevast 200st põgenikust 170 on ilmselt tõeliselt hädas ja põgenevad oma elu pärast, ent piisab 30st, kelle rahvusvaheline maffia põgenike hulka sokutab eesmärgiga jätkata neile ülikasumeid toovat inimkaubandust, mis on kasumlikumgi kui nende enda juhitud narkoäri.

Vaadates igahommikusi BBC ja Euronewsi uudiseid, näen, kuidas põgenikehordid Süüriast üle Kreeka, Makedoonia ja Sloveenia Kesk-Euroopa ja põhja poole suunduvad, et leida turvalist elu just põhjamaades, millest neile on räägitud kui asüülitaotlejatesse hästi suhtuvatest riikidest. Kas oleme valmis, et see hiigelkolonn on ühel kenal hetkel Eesti piiri taga? Sest mis trikiga nad ikka ihaldatud Rootsi ja Norrasse pääsevad kui mitte Eesti kaudu? Või kas nende jaoks pole meiegi juba turvaline põhjamaa?

 

Konfliktid algavad seest

 

Sama diplomaat arvas, et Eesti pole sõda Süürias, Iraagis ega Afganistanis valla päästnud, seega pole Eesti nende tagajärgede ehk sõjapõgenike eest vastutav.

Tõsi ta on. Samas, oleme vaikides pealt vaadanud, kui meiega koos Euroopa Liitu ja NATOsse kuuluvad suurriigid neid sõdu toetavad, mahitavad ja mehitavad. Oleme oma poisse saatnud liitlastele neisse riikidesse appi.

Oleme ise valinud osalemise demokraatia ja inimõiguste ekspordi relvastatud aktsioonides, seega peame olema valmis, et need inimesed, kellele meie tsiviliseeritud maailm, relv käes, demokraatiat ja inimõigusi õpetas, tulevadki siia neid meilt nõudma. Oleme vastutavad nendesamade põgenikehordide eest, mis meie poole siirduvad. Tahame me seda endale tunnistada või mitte. Tagajärje-põhjuse ahel toimib vääramatu jõuna. Toimuva ignoreerimine ei vabasta tagajärgedest. Seega on viimane aeg võtta vastutus oma riigi ja maa säilimise eest. Ning selle vastutuse võtmine saab käia vaid iga inimese isikliku vastutuse võtmise kaudu.

Saksamaal mässavad sajad noored mehed põgenike vastuvõtmise vastu viisil, mis paneb muidu turvalise ja rahuliku riigi tänavad meenutama neidsamu sõdivaid riike, kust see ähvardav tume vool siiapoole valgub. Vihakatel köeb ning kõigis riikides näib olevat neid, kes mingite isiklike huvide teenimiseks sinna mõnuga kütet alla viskavad. Saksamaalt näeme, kuidas riigis toimuv sisemine märul annab vaid võimalusi rahvusvahelisel üldsusel panna näppu viibutades Saksamaad suuremaid põgenikehulki vastu võtma, et näidata – me pole natsid, me pole rassistid, me oleme humaansed.

Viha kasvatab viha. Vihane inimene pole arukas. On manipuleeritav. Kellegi kolmanda huvides ärakasutatav. Viha tänaval välja paisates saad sinu vastu suunatud  agressiivsuse tagasi. Probleem, mille pärast mässama hakkasid, ei kao. Tekib  probleem, mida sinust välja purskunud agressiivsus ümbritsevale tõi. Riik, kus inimesed omavahel kaklevad, üksteist süüdistades vihakatlaid kütavad, abitus vihas süüdlast väljastpoolt leida püüavad, on kergelt väljast rünnatav. Konflikt väljast ei saa tulla sinna, kus pole sisekonflikti. See kehtib nii inimeste kui ka riikide puhul.

Mis aga oleks, kui talitaks selle kogenud diplomaadi soovituste kohaselt? Oleksime ettevaatlikud, kuid samas targad ja taiplikud. Märkaks neid propagandatrikke, kus meiega püütakse manipuleerida võtmaks omaks võltssüümepiinu tegude eest, mida me teinud pole. Kaotamata oma väärikust jääda oma veendumustele kindlaks.

Pead liiva alla panna enam ei saa. Protsessid, mis peatselt Euroopa tema enda genereeritud probleemidega üle ujutavad, on juba käivitunud. Meie osaks peab jääma iseolemise hoidmine, aga ennekõike teadlikkus. Vihakateldesse kütte loopijate kiuste eestlasliku terve talupojamõistuse säilitamine.

 

Vabaks jäämise valem

 

Targad on öelnud, et vastutuse võtmine on esimene samm vabaduse poole. Veeretades vastutuse endaga toimuva eest kellegi teise õlgadele, anname märkamatult käest ka enese võimaluse olla vabad. Vabadust ja vastutust ei saa üksteisest lahutada, need on sama protsessi kaks tahku.

Kas sellest vaatevinklist vaadates on Eesti ikka vaba riik? Kas me oleme vabad oma otsustes ja tegudes? Kas me valisime oma juhid, kelle otsustest sõltub hetkel meie rahva ja kultuuri püsimajäämine, vabalt ja teadlikult või lihtsalt veeretasime vastutuse parima pakkumise tegijatele valimistel?

Nüüd tunneme, et me pole vabad otsustama, mida me tahame. Ent me ei saa olukorda muuta oma viha olgu või kibestunud netikommentaaridena endast välja paisates. See viha läheb nende katelde kütmiseks, mida hoiavad tulel hiigelkasumite teenijad, kelle juhitud on Euroopa poole kulgev põgenikevool.

Mida rohkem on neid, kes ise vastutavad oma otsuste eest, seda vähem saab olla neid, kes teevad otsuseid salaja rahva tahte vastu, kattes neid roosa propagandajutuga.

Iga kriis antakse meile üleskutsena muuta midagi maailmas paremaks. Praegune põgenikekriis on oma ohtlikkuses meie senisele eluviisile ja käitumistavadele just see äratuskell, mis peaks meid üles raputama. Sest see puudutab igaüht.

Need kolonnid, mis lähenevad, on reaalsed. Iga päev jõuab Euroopa piiridele tuhandeid meie kõigi tegude tagajärgi. Seega olgem teadlikud ja vaadakem toimuvat emotsioonivabalt, ainult siis saame teha vabade inimestena vabu valikuid, mis toovad meie ellu ainult neid tagajärgi, mida me ise sina soovime. 

Samal teemal

Kommentaarid  (21)

Kreeka argipäev! 8. september 2015 09:36
Vaadake, kuidas elavad mõned kreeklased! Kas meie suudaksime sellele pätijõugule vastu seista?
https://www.youtube.com/watch?v=kg2lKT_Jr8E
vaataks asjadele kaine pilguga 8. september 2015 08:56
Selline mentaliteet meid hukutabki. Meie oleme süüdi, meie peame vastutama jne. No ei ole Eesti süüdi. Suured riigid mängivad omi mänge ja meie siin püüame teha nägu nagu oleks meist ka midagi olenenud.
Oleneb 10. september 2015 08:31
Alati oleneb sinust mis sinuga toimub. nii üksikisiku kui riigi tasandil. Kui otsid süüdlast siis tegelikult sa tahad, et keegi teine sinu elu sinu eest korda seaks. Ja see pole süüdisutus. Fakt, et tehes nii on just taolised tagajärjed:)
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS