Korvpalli EM 2015 blogi

Ville Arike | Eesti viisid EMile hea kokkumäng, sobiv tähtede seis ja veidi õnne (3)

Ville Arike, 3. september 2015 09:52
TEHTUD! Eesti korvpallimeeskond tänab publikut pärast võitu Bulgaaria üle, millega kindlustati pääs 2015. aasta EM-finaalturniiril. Foto: TAIRO LUTTER
Eesti korvpallimeeskond stardib Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril pärast tervelt 14 aasta pikkust vaheaega. Mingil määral tundub, et 2001. aastal Türgis peetud võistlus toimus alles hiljuti, nii ere on mõni sealne mälestus. Kui aga kiigata kalendrisse, selgub, et vahepeal on päris palju vett merre voolanud.

Mis siis vahepeal juhtus ja mis aitas eestlastel sel korral uuesti finaalturniirile jõuda?
Läheme ajas veidi kaugemale tagasi. Teatavasti tuli Tallinna Kalev 1991. aastal viimaseks NSVLi meistriks ning fännidel oli täielik alus oodata, et Eesti suudab ka iseseisva riigina Euroopas tegusid teha. 1993. aasta EM süvendaski saavutatud 6. kohaga seda muljet. Edasi ei läinud enam sama lepase reega, jäime finaalturniiridelt kaheksaks pikaks aastaks eemale. Isegi Liidu meistrite põlvkond ei suutnud end alati Vana Maailma 16 parema sekka mängida. 

Samal teemal

2011. aastal asendus langus tõusuga

Eelmisel kümnendil toimunud põlvkondade vahetus möödus paraku raskelt. Koos ise-seisvusega tulnud spordisüsteemi ümberkorraldamine ei mõjunud noortetööle hästi. Kui moodustati A- ja B-divisjon, pidi Eesti hakkama võitlema juba Euroopa 24 parema sekka püsima jäämise eest. Paar korda saadi hakkama, 2009. aastal enam mitte.

Olukord muutus oluliselt 2011. aastal, kui finaalturniiril osalejate arvu suurendati 16-lt 24-le. Õnnetuseks oli Eesti samal ajal B-divisjonis ega saanud kohe lõppvõistluse pileti eest heidelda. Kuid just tol aastal pandi alanud tõusule alus. Kui 2010 kaotati veel kindlalt Hollandile ja lisaajal Austriale, siis 2011 alistati nood meeskonnad paarikümne punktiga. Mis tähtsam – 2000ndate keskel kiiva kiskuma hakanud mängupilt muutus rõõmsamaks.
Koos taas uuenenud võistlussüsteemiga tekkis reaalne lootus võidelda end 2013. aasta EM-finaalturniirile. Kuid loosiratas ei soosinud Eestit, tuues vastasteks tugevad Serbia, Montenegro ja Iisraeli. Lõpuks koguti serblaste ja juutidega võrdselt võite, kuid korvide vahe jättis eestlased seekord finaalturniirilt eemale. Ent süvenes usk, et järgmisel korral õnnestub.

Uus EM-tsükkel tõi taas uue võistlussüsteemi. Meeskonnad, kes 2013 finaalturniirile ei pääsenud, mängisid samal suvel välja ühe pääsme 2015. aasta lõppvõistlusele! Et Eesti oli aasta varem jäänud esimesena marjamaa värava taha, saadi nüüd loosimisel esimene asetus. Süsteem oli lihtne: esmalt tuli võita alagrupp, seejärel pool-
finaal ja finaal.

Kes korvpalliga vähegi kursis, mäletavad, et reaalsus ei kujunenud sama lihtsaks ning kui Holland poleks kaht naturaliseeritud mängijat kasutanud ja leedulasest komissar seda avastanud, jäänuks Eestile alagrupi esikoht unistuseks. Kui aga end korralikult käima saadi, võideti poolfinaalis ja finaalis nii Valgevene kui ka Bulgaaria – mis näitas, et võimalus neid mänge mängida oli ära teenitud. Finaalturniirile!

Hollandi traagika kujul veidi õnne, FIBA poolt sobiv võistlussüsteem, kus eestlased oma võimaluse ära kasutasid. Mis aga aitas edule kaasa sisulise poole pealt, mängulises mõttes?

Eestil vastaste jaoks vastik rünnakuskeem
2010. aastast võttis koondisetüüri taas üle Tiit Sokk, kel esimene suvi kulus sobiva koosseisu väljaselgitamiseks, 2011ndast saati on aga head sisekliimat hoidev teotahteline tuumik olnud muutumatult koos. Põhiliselt 1980. aastatel sündinud mängijad, lisaks ka mõni noorem mees, jõudsid oma parimasse ikka, karastusid välisklubides ja VTB Ühisliigas, igasuvine töö tõi ladusa kokkumängu.

Paljude vastaste treenerid tõdevad, et Eesti rünnakuid on keeruline takistada. Meil on ebastandardne meeskond, kus absoluutselt kõik (!) mängijad on võimelised tabama kolmepunktiviskeid. Kui pall hästi liikuma saadakse, tekib ridamisi vabu viskekohti. Siinkohal on tähtis leida tasakaal, sest ka teravust ja korvialust mängu ei tohi unustada. Ladusa ründemängu näiteks on 2012. aastal kodus peetud kohtumine Serbiaga, mis võideti 88:81.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee