(ALDO LUUD)

Paljud inimesed ei ole teadlikud mitmetest alkoholi tarvitamisega seotud negatiivsetest mõjudest. Fakt, et alkohol võib tekitada vähki ja et vähenegi napsitamine raseduse ajal võib pöördumatult kahjustada veel sündimata last, on midagi, mida paljud ei tea või kui nad on sellest lugenud, ei usu seda.

Kuid on teinegi kategooria inimesi, kes võivad ka kõikidest nendest kahjudest ja riskidest teadlikud olla, kuid kellele ei lähe see lihtsalt korda. Osa neist ongi sellised, kes elavad ainult hetke nimel ja mingi risk lisab ainult põnevust. Teine osa võtab küll info mõistuslikult omaks, kuid teeb teadliku otsuse, et see kõik on seda väärt.

Esimene grupp saab tugeva tõuke filmidest ja seriaalidest, kus väga sageli on positiivseks kangelaseks oma elu mitmest otsast põletavad ja elu-surma riskipiiril kõikuvad tegelased. Tumedad ja sünged tüübid, kes pahalasi päevatööna nüpeldavad ja sõelapõhjaks lasevad ning lõpetavad reeglina õhtul baarileti taga, juues end deliiriumilähedasse olukorda.

Teadlikud joojad

Nii nagu selliste lapsikute matkimistega ikka, väljendub see päevane kangelaseks olemine tegelikkuses rullnoklusena. Neil ei ole tõenäoliselt aimugi, mida alkohol nende organismiga teeb ja nad ei tahagi seda teada. Nii nagu nende kangelased riskivad oma eluga filmilinal püssikangelasena, oskavad nemad oma ellu põnevust tuua peamiselt ennast umbes juues. Riskidest teavitamine ei toimi, sest neile on võimalik oht ainult meeltmööda. Teatud äraspidisel kombel võib teavitustöö neile ehk kahjukski tulla, sest riskide loetelu oleks nende vanale BMW-le justkui uute velgede kinkimine.

Teine grupp, kes esimesest veidi erineb, on riskidest teadlik ning võib ehk kuskil seltskonnas isegi nende teadmistega purjuspäi hiilata. Ma võin ju 20 aasta pärast suure tõenäosusega maksatsirroosi surra, kuid see on OK. Need 20 aastat elan aga täie rinnaga ja see tasub ennast ära. Eriti sellele teisele grupile ongi midagi keeruline öelda. Enesetapp, olgu see siis kiire või aeglane, on ju inimese isiklik asi.

Aeglase enesetapu korraldamine peaks peale paljude teiste põhjuste ühiskonnale ka järgneval kahel olulisel põhjusel korda minema. Esiteks on paljud nendest noortest inimestest astunud sellele sõltuvuslikule teele nii varases nooruses, et seda ei saa kindlasti nimetada vabaks ja teadlikuks valikuks. Eakaaslaste, ühiskonna, meedia ja vanemategi eluviisi surve ei ole neile võimaldanud paremaid valikuid ja alternatiive.

Me ei saa kuidagi suhtuda neisse kui loomulikku kaosse, vaid peaksime neis nägema kunagist last ja noort, kes mingil põhjusel kaotas sihi silme eest. Samuti peaksime nägema laiemat ühiskondlikku vastutust, miks nii paljud noored justkui elavadki selle nimel, et enda eluküünal võimalikult kiiresti kustutada.

Teiseks muudab see enesetapjalik eluviis väga paljud ka teistelt eluvõtjaks. Purjus juhina, vägivaldse pidutseja, fataalse õnnetuse põhjustajana – enesetapjast saab kodumaine enesetaputerrorist. Nagu terrorismi puhul, nii on siingi väga sageli kannatajaks pooleks täiesti süütu ja suvaline kõrvalseisja. Niinimetatud passiivne jooja, kellele surutakse see alkoholi mõju vägivaldselt peale. Alkoholi pruukija on otsustanud kõigile hoiatustele käega lüüa, kuid tirib selle ennasthävitava eluga kaasa ka teisi.

Tegelikult on see negatiivne mõju alati veel ulatuslikumgi kui ainult kannatajad ja ohvrid. Pöördumatult saavad puudutatud kannatanute omaksed ja lähedased. Iga õnnetusega saab löögi ühiskond tervikuna.

Nagu juba mainisin, tõendavad teadusuuringudki, et teadlikkust tõstvatel kampaaniatel ei ole erilist potentsiaali selle riskirühma käitumist muuta. Samas on neil muidugi oma osa üldiste ühiskondlike hoiakute kujundamisel, et tekitada sellise käitumismudeli väljasurumiseks teatud sotsiaalse surve.

Kus on alkolukud?

Kas kõlab liialdusena, kui ütlen, et alkoholi pruukimisega seotud probleemide vastu tuleks võidelda samasuguse pühendumisega nagu terrorismiga? Muidugi on need täiesti erinevad asjad ja võrdlemine ei sobigi siia. Kuid teatud mõõtmed on siiski kõnekad. USA juhitud koalitsioonis Afganistani sõjas on 2001. aastast kuni praeguseni surnud 3491 sõdurit. Iraagis on aastatel 2003–2015 hukkunud 4811 sõdurit. Ainuüksi USAs sureb aga igal aastal napsitamise tõttu 88 000 inimest.

Rõhutan veel kord, et muidugi ei saa inimelude hinda võrrelda, kuid kas võib nende arvude põhjal siiski öelda, et läänemaailma suhtumine alkoholiga seonduvasse kahjusse on liiga kergekäeline?

Kuna alkoholi müügi ja pruukimisega seotud terrorism võtab meie seast pidevalt elusid, peaksime kogu aeg otsima uusi lahendusi ja lähenemisi, kuidas seda probleemi lahendada. Lahendused ei ole ega saagi olla lihtsad. Kindlasti peab olema oma koht karistustel või õigem oleks vast öelda tegevusel, mis vähendab järgneva rikkumise tõenäosust. Siingi peab leidma uusi lahendusi ja lähenemisi. Kui üks asi ei toimi, peame leidma teisi võimalusi. Trahvid ja vabadusekaotus on üks osa sellest. Üha rohkem tegeldakse autode konfiskeerimisega. Jääb arusaamatuks, miks ei ole ka korduvate joobes juhtimisega vahele jäänutele määratud kohustuslikku alkolukku. Tehnoloogia on olemas. Põhjamaadel on olemas laiaulatuslik kogemust ning nad oleksid kindlasti valmis nõustama ja aitama.

Kas aitaks, kui iga 90ndate bemm suunata registreerimisel kohe alkoluku paigaldamisse? Nii ennetataks päris kindlasti nii mõnigi liiklusõnnetus ja hukkumine.

Meie ühiskonna üks osa on elavnenud kartuses, et koos põgenikega võivad meie maale tulla terroristlike kalduvustega inimesed, kes meie rahvale ja maale head ei soovi. See võib ju teoreetiline probleem olla. Paraku on terroristid siin juba ammu olemas.

Jaga artiklit

39 kommentaari

S
sddssdsd  /   17:19, 12. sept 2015
laurikene peaks rohkem masturbeerima, saaks selel raevu ja vihkamise endast välja. võiks vahest mõne õlle ka võtta. ja siis uuesti masturbeerida. norr inimene aga nii kibestunud. ja bemme ei maksa ka vihata, väha kvaliteetsed autod on, oluliselt paremad kui see ksän millega laurike sõidab.
L
lapsik jutt  /   06:48, 2. sept 2015
nii loll olin mina pubekana-kõik paha tuleb joomisest.kui juba mõistus tööle hakkas,nägin piisavalt väga asjalikke ja sõbralikke ja töökaid napsisõpru,kõrval pätimentaliteediga karsklasi,kes ei hoolinud muust,kui teistest ülesõitmisest.kas kõik pätid,vargad,mõrtsukad,pedofiilid jne. on joodikud-ei ole,nad on väga auväärsed pealtnäha ,tõenäoliselt reklaamivad ennast kristlasena(vaga näoga papid on läbi
aegade lapsi põrutanud).alkohol inimest ei muuda,vaid toob tema tegeliku oleku välja,mingeid troppe sellega õigustada on mõttetu-ma olen muidu nii tubli ja tore,aga näe viina süül sõitsin kolm inimest surnuks...

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis