Eesti uudised

Liikluses mobiiltelefoni kasutamine on ohtlike olukordade suurim põhjustaja (29)

Toimetas Helen Pentsa, 24. august 2015, 15:39
Foto: PantherMedia / Scanpix
Maanteeameti uuringust „Kõrvalised tegevused liikluses" selgub, et 70% Eesti autojuhtidest kasutab sõidu ajal mobiili ning 34% on sattunud viimase kahe aasta jooksul roolis telefoni kasutades ohtlikesse olukordadesse.

Maanteeameti ennetustööosakonna juhataja Monika Heinranna sõnul on kahetsusväärne, et inimesed ei mõtle sellele, kuidas juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega tegelemine nende liiklemist segab. „Inimesed ei teadvusta endale ohte ning võtavad mobiiltelefoniga rääkimist roolis juba iseenesestmõistetavalt," selgitab Heinrand.

Tema sõnul tellis Maanteeamet uuringu just seetõttu, et mobiili kasutamine roolis on viimastel aastatel tõusnud - tänavapildis on üha sagedasem näha juhti tegemas kõrvalisi tegevusi. 

Samal teemal

Käesoleval kevadel läbiviidud uuringu tulemuste kohaselt kasutab 70% Eesti juhtidest sõidu ajal mobiiltelefoni. Nendest 99% vastab roolis olles kõnedele ja 77% helistab.

Telefoni kasutatakse roolis ka pildistamiseks ja tekstisõnumite või sotsiaalmeedia postituste lugemiseks. 6% kasutajatest tunnistas, et loeb roolis olles ka uudiseid ja surfab internetis.

Uuringu kohaselt on 34% juhtidest sattunud viimase kahe aasta jooksul roolis telefoni kasutades ohtlikesse olukordadesse. Sagedamini on kadunud tähelepanu liikluse suhtes ja kiiruse langemine. Paljud juhtidest on sattunud aga kõrvaliste tegevuste tõttu ka märksa ohtlikumatesse olukordadesse nagu näiteks auto kaldumine kõrvalritta, äkkpidurdused, liiklusmärkide, jalakäijate või valgusfoori mittemärkamine.

Lisaks selgub, et kõige enam satutakse ohtlikesse olukordadesse roolis kõnesid vastu võttes, rääkides ja numbrit valides. Ka navigaatori vaatamine hajutab roolis olles sõidukijuhtide tähelepanu. 19% liiklusohtlikest juhtudest on seotud just navigatsiooniseadmega.

Kõige ohtlikumaks kõrvaliseks tegevuseks peavad vastanud ise mobiiltelefoniga tekstsõnumite saatmist, mida pidas väga või pigem ohtlikuks 95% elanikest. Sellele järgnesid meikimine/sättimine (88%), mobiiltelefoniga rääkimine (64%) ning söömine/joomine (55%).

Kuigi uuringust selgub, et 70% Eesti juhtidest kasutab roolis olles mobiili, siis 75% autojuhtidest ei pea siiski roolis olemist telefoniteel asjaajamiste jaoks sobivaks ning 87% väidab, et proovib vältida mobiiltelefoni kasutamist roolis olles.Samal ajal tunnistab 44%, et ainuüksi sõidu ajal telefonihelina kuulmine hajutab nende tähelepanu ning 29% arvab, et telefoni kasutamine ei sega kuidagi juhtimist.

Olles ise kaasreisija, sooviks seitse kümnest vastanust, et juht keskenduks sõidu ajal liiklusele ega räägiks telefoniga. Heinrand leiab, et kahjuks on telefoni kasutamine roolis tegevus, mille üle palju ei mõelda, kuna 66% vastanutest väitis, et ta võiks telefoni roolis olles ka üldse mitte kasutada.

Käesoleval kevadel läbi viidud uuringu eesmärgiks oli selgitada telefoni kasutamise ja muude juhtimiselt tähelepanu hajutavate tegevustega seonduv. Uuring viidi läbi internetis 11.-21. mail, vastanute hulka kuulus 1000 vastajat vanuses 15+. Tegemist oli esindusliku valimiga ehk läbilõikega Eesti rahvastikust.

Tänasest algab ka Maanteeameti kõrvalistele tegevustele suunatud ennetuskampaania „Kui juhid, siis juhi", mille eesmärgiks on liiklejatele meelde tuletada, et sõidu ajal ei tohi tähelepanu hajutavate tegevustega tegeleda.

Kampaaniaga on ühinenud Tapa Autokool, LRK Autokoolitus, Aide Autokool ja Võrumaa Autokool, mis pakuvad kampaania ajal pimedasõidu koolituse raames õpilastele praktilist võimalust proovida simulaatoris tähelepanu hajutavate tegevuste mõju liiklemisele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee