Eesti uudised

Tallinnas annab oma reovett maale vaid iga seitsmes turistide ristluslaev (14)

Küllike Rooväli, 22. august 2015 08:00
TANKID TÜHJAKS: Pildil ühendatakse Tallinna sadamas reoveetorustikuga ristluslaev MSC Sinfonia. Foto: Stanislav Moškov
Tallinna sadamas peatuvaist lõbusõidulaevadest tungleb iga päev kesklinna poole tuhandeid turiste, kelle nädalane ringreis Läänemerele toob kaasa ka korraliku loodusreostuse.

Reostamine kestab aastani 2019, kui laevad puhastamata kanalisatsioonivett merre lasta enam ei tohi. Kui igas Läänemere-äärses riigis uurivad keskkonnaametnikud hoolsalt peaaegu iga merre suubuvat kraavi ja torujuppi, siis laevadel on endiselt avamerel vaba voli oma reoveetankid merre tühjendada. Pisemate aluste, näiteks jahtide puhul pole see probleem, küll aga panevad suuremad kogused mere isepuhastumisvõime tõsiselt proovile.

Meri õitseb

Kuna meri ei kuulu aga ühele riigile, reguleeritakse seegi valdkond rahvusvaheliste lepetega.

Õnneks peetakse naabritel silm peal ja nii ei riski Läänemere riikide suuremad laevakompaniid ise oma merd reostada. Küll aga kirjutas möödunud nädala Helsingin Sanomat sellest, kuidas osa kruiisilaevade operaatoreid, kellest enamik asub mujal maailmas, hoiab raha kokku ja kasutab seadusega jäetud võimalust oma ujuvate linnade fekaalid õrna Läänemerre lasta.

Eriti rõhutab leht Itaalia reederite hoolimatust, väites, et ühe kompanii laevad Costa Luminosa, Costa Favolosa ja Costa Pacifica ei anna kunagi oma reovett kaldale.

Veeteede ameti peadirektor Rene Arikas lausus, et kui võtta näiteks Costa Luminosa, Itaalia lipu all sõitev alus, on see külastanud Vanasadamat alates mai kuust peaaegu igal nädalal. Laeva on Euroopa sadamates reeglipäraselt kontrollitud ja puudusi ei ole olnud.

Nõuded karmistuvad

Arikas täpsustas, et kuigi Helsingin Sanomat väidab, et reovee merre heitmise täielik keeld hakkab kehtima aastal 2019, ei rakendata seda, kui laeval on MARPOLI nõuetele vastav biofilter. Vastav juhend on alles IMOs (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon) väljatöötamisel.

"Probleem on selles, et hetke nõuetele vastavad biofiltrid ei taga fosfori ega lämmastiku piisavat eemaldamist reoveest, kaldal asuvad reovee puhastusjaamad annavad puhtama vee," lausus Arikas. Uued nõuded biofiltritele rakenduvad 2016. aastal.

Arikase sõnul ei selgu artiklist, kuidas käideldakse reovett Costa Luminosal.

"Kui neil on hetke nõuetele vastavad biofiltrid, siis ei ole puhastatud reovee merreheitmine vastuolus MARPOLi reeglitega ja puudub vajadus seda kaldale ära anda," nentis ametnik.

Sadamad on valmis reovett vastu võtma

Ristlushooaja algusest kuni juuli lõpuni andis Tallinnas fekaale ära 19 laeva 35 korda, kokku 4837 kuupmeetrit.

Kui Helsingi ja Stockholmi sadamates on reovee äraandmine laeva jaoks sõltumata kogusest muude sadamatasude sisse arvestatud, siis AS Tallinna Sadam laseb igalt aluselt kasseeritava jäätmetasu eest ära anda olmejäätmed, pilsivett, õliseguseid setteid ning 7 kuupmeetrit reovett. Ülejäänu käib lisatasu eest. ASi Tallinna Sadam keskkonnajuht Ellen Kaasik ei näe selles probleemi, sest kõik on koosokõlas EL direktiividega ja meil on jäätmetasu jällegi väiksem kui naabritel. Sadama eesmärk pole reovee pealt teenida. Mullu avati Vanasadamas uus kruiisikai, millele on linna kanalisatsiooniga ühenduses olev reoveetorustik juba sisse ehitatud, insenerid tegelevad ka varem ehitatud kaile samalaadse süsteemi väljamõtlemisega. Kus torustikku pole, sinna saab tellida paakauto.

Kohalikud liinilaevad sätivad fekaalide äraandmise vastavalt sõiduplaanile ja rahalisele tasuvusele. Näiteks Tallinki Soome liini alused eelistavad purgida Helsingis, Rootsi liini omad aga Tallinnas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee