tahtis minna kuningana põledes...kaika laine seevastu lihtsalt maetult....huvitav kummal on siis õigus ja kas lainele kivi on mäeotsa pandud,niinagu oli ta viimnesoov?
Kurb uudis. Lootsin, et Sassile veel palju elupäevi antakse, kahjuks nii ei läinud. Ei teadnud küll Sassi, aga tundsin tema eluaejal temast õhkavat positiivset enrgiat, hea inimene oli.
hea oli see, et ta surma ei kartnud hea oli see, et mees sai vaevast lahti-pole enam piinavat, haiget, vigast keha tema hinge ümber. hea on see, et ta ootas minekut. ta tahtis minna. väga hea on see, et temast jäi nii palju hääd materjali maha.
Sass kartis, et tema vähiraamat satub meie "sensitivide" kätte, kes hakkavad sellega omale mammonat kokku ajama. Ega ta neid meie posijaid eriti ei sallinud, mainis mitmeid kordi, et nad ajavad soga.
ropendas ja alandas abi-vajajaid. ei tunne / ei hakka ka. puudust tundma. oleks ammu võinud lahkuda. õige ravitseja ta küll ei olnud. isegi raamatupoed müüvad tema "surematuid" teoseid 49 s -ga :p ainus mis hea - et see laps. kellele ta lapsed veel vanu-igi kaela peale tegi. et riik pensionit hakkab maksma lastele. aga itkege need. kel endal aru napib - ikka edasi :P
Oli loodusravitseja, kahju, et iseennast ei suutnud sellest koledast haigusest ravida. Kindlasti oli abiks paljudele. Kaastunne lähedastele ja meile kõigile!
Töö millega Sass tegeles on tavalisele inimesele kätte saamatu.Olgu see seotud ravitsemisega või lihtsalt vaba aja veetmisega.See,et ta tundis ravimtaimi meist kõigist paremini on kindel.Filosofeerides temaga erinevatel teemadel avaldas ta arvamust,et see milline haigus kellelgi on sõltub elustiilist.Välja arvatud pärilikud,kuid ka neid on võimalik leevendada.Haiguste raviks on kõik olemas taimete näol ,mida me ei oska kasutada.Tema arvates olid selles osas targemad meie esivanemad.kui inimese ainukeseks raviks oli alternatiiv meditsiin.Kaasatunne kõigile lähedastele
Õhtuleht nüüd alles veel teatab kui Sass on olnud juba kaks päeva surnud ja tema vana teema on üleval rippunud kui inimene olnud mitu päeva surnud.Sass suri juba kolmapäeval 19 augusil kui täna on juba 21 august.Oh jeerum jeerum see õhtuleht.
ma pole küll nõus, ei peagi samal sekundil kõik teadma. ja kas õhtulehe ajakirjanik pidi tal voodi ärres seisma ja ootama, et sinusugust operatiivselt teavitada? äkki lähedased andsid teada alles täna? ja mis siis, et teema üleval, kuigi surnud? kas sa ei teadnudki, et internetis ongi üleval teemad, mille inimesed surnud võivad juba olla. ja need teemad jäävadki, ka siis, kui inimesed ära surevad.
Rahu tema hingele teispoolsuses, rahu ka tema põrmule. Kaastunne sugulastele ja sõpradele. Mullu lugesin ma meediast, et hr. Vigala Sass unistas sellisest surmast, kus ta süütab riituselõkke ning heidab ise leekidesse. Näib siiski, et kahjuks tal see vist siiski ei õnnestunud.