Eesti uudised

Rahandusministeerium: maksude kogumine on tõhustunud, kuid kulud kasvavad (6)

Õhtuleht.ee, 21. august 2015, 11:34
Foto: Alamy / Vida Press
Tänavu juuli lõpu seisuga kasvas riigikassasse seitsme kuuga laekunud tulude maht 2,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuna maksude kogumine on muutunud tõhusamaks.

Samal teemal

Euroopa Liidu toetuste ja teiste välistoetuste laekumine seevastu jäi 104,7 miljoni euroga eelmisele aastale alla. Kulud kasvasid mullusega võrreldes 7,2 protsenti peamiselt suurenenud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muude toetuste väljamakse arvel.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus seitsme kuuga riigile tulusid 4,65 miljardit eurot ehk 129,5 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal. See on 55 protsenti aastaks kavandatud tulust. Kuludeks suunati 4,71 miljardit eurot, mis on 318 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal ja 54,4 protsenti aastaks planeeritust. 2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,45 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot.

Maksutulu kogus maksu- ja tolliamet seitsme kuuga 4,07 miljardit eurot, mis on 263,9 miljonit eurot ehk 6,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kasv tulenes peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 1,39 miljardit eurot, käibemaksu 1,08 miljardit eurot ning aktsiise 494,4 miljonit eurot. Kõige enam kasvasid käibemaksu tasumine (113,9 miljonit eurot ehk 11,8 protsenti) ja sotsiaalmaksu laekumine (94 miljonit eurot ehk 7,2 protsenti). Edasiantavaid makse laekus kokku 693,7 miljonit eurot, mida on 31,9 miljonit eurot ehk 4,8 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.

Mittemaksulisi tulusid laekus juuli lõpuks 577,9 miljonit eurot, mis on 134,4 miljonit eurot ehk 18,9 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima mahu toetused summas 335,2 miljonit eurot, mis on aastaga vähenenud 104,7 miljonit eurot ehk 23,8 protsendi võrra. Kaupu ja teenuseid müüsid valitsusasutused aasta algusest 94,6 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 103,4 miljonit eurot.

Kuludeks suunati 4,71 miljardit eurot ehk 7,2 protsenti rohkem kui mullu. Kulud kasvasid eelmise aasta sama perioodi mahuga võrreldes 318 miljoni euro võrra. Kasvust üle poole ehk 163,3 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused. Kululiikide lõikes on seitsme kuuga tasutud toetusi summas 2,33 miljardi, muid tegevuskulusid 1,49 miljardi ning tööjõu- ja majandamiskulusid 767,6 miljoni euro ulatuses.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 45,4 miljonit eurot ehk 6,3 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 397,1 miljonit eurot, aastane kasv oli 2,1 protsenti. Majandamiskuludeks kasutati 370,5 miljonit eurot ehk 11 protsenti rohkem võrreldes eelneva aastaga.

Investeeringuid tehti seitsme kuuga 201,9 miljoni euro ulatuses, mis on 15,1 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 123,4 miljonit eurot, mis on 24,5 miljonit eurot ehk 24,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi anti 78,5 miljoni euro ulatuses, mis on 60,6 miljonit eurot ehk 43,6 protsenti vähem kui mullu.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 245 miljonit eurot ehk 24,3 protsenti aastaks plaanitust, mis on 66,6 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta seitsme kuuga. See tuleneb peamiselt 2007.–2013. aasta eelarveperioodi struktuuritoetuste väljamaksete vähenemisest 36,6 miljoni euro võrra. Eelmise perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni ning juuli lõpu seisuga on veel töös 956 ja juba lõpetatud 14 186 projekti. Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta Euroopa Liidu rahastusperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Alates käesoleva aasta algusest on uue perioodi vahendeid välja makstud 32,1 miljonit eurot peamiselt maaelu arengukava meetmete raames.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas juuli lõpu seisuga kogumahus 1,44 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,05 miljardit ning stabiliseerimisreservis 373,4 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta juuli lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 95,6 miljoni euro võrra ehk 6,2 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid aastaga 6 miljonit eurot, ulatudes 13,4 miljoni euroni.

Juuni lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve puudujääk 0,33 protsenti SKPst ehk 67,3 miljonit eurot. Valitsussektori puudujääk tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide eelarve puudujäägist, mis olid vastavalt 192,2 miljonit eurot ja 3 miljonit eurot. Haigekassa eelarve puudujääk on võrreldes eelmise kolme kuuga vähenenud, ulatudes 27,9 miljoni euroni. Töötukassa ülejääk on aasta algusest kasvanud, moodustades 24,9 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste koondeelarve on olnud aasta algusest ülejäägis, mis kasvas juuni lõpuks 127,9 miljoni euroni.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee