Foto: Alamy / Vida Press
Õhtuleht.ee 21. august 2015 10:10
Värske Freedom House'i postkommunistlike riikide arengut käsitlev aruanne toob esile tagasilöögid Euraasia, Balkani ning Kesk-Euroopa maade demokraatlikus riigivalitsemises. 2014. aastal hinnatud 29 riigi hulgas oli vaid 13 demokraatliku valitsemisega riiki, sh Eesti. 6 maad on jätkuvalt ülemineku etapis ja 10 autoritaarse režiimiga.

Nagu ka 2013. aastal, alanes kogu piirkonnas keskmine demokraatia reiting. Eesti hoiab sarnaselt eelnevale aastale 29 riigi seas kõrget teist kohta.

"Meist ees on Sloveenia, kuid Eesti edestab naaberriike Lätit ja Leedut. Indeksi lõpukohtadel on Valgevene, Türkmenistan ja Usbekistan," selgitab Freedom House'i poolt Eesti demokraatia arengu hindamisorganisatsiooniks valitud mõttekoja Praxis analüütik Jane Matt.

Analüütiku sõnul tegi Venemaa eelmisel aastal läbi suurima kukkumise, sest Kreml tegutses aktiivselt siseriikliku rahulolematuse mahasurumisega üritades samal ajal destabiliseerida uut Ukraina valitsust. Ukraina skoor seevastu tõusis neljas demokraatia indeksi lõigus seitsmest. Freedom House rõhutab vajadust toetada Ukraina teekonda demokraatia suunas ning kutsub üles Euroopa Liitu ja teisi riike toetama Ukrainat nii majanduslikult kui ka poliitiliselt.

Raportis märgitakse, et valitsus jätkab Venemaal, Aserbaidžaanis, Kirgiisias ja Tadžikistanis vabakonna ahistamist, seades vabaühenduste tegevuse seadusandlikke piiranguid. Balkani riikides on probleemiks meedia sõltumatus ja takerdunud justiitssüsteemi reformid. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest paistis silma Ungari, mis kukkus tugeva demokraatiaga riikide rühmast välja pärast seitset aastat järjest langevaid skoore. Freedom House tunnustab Balti riike selle eest, et vastu on suudetud seista Vene tugeva propaganda mõjule.

"Eesti puhul märgitakse positiivselt ära muudatused valimiskorralduses, sealhulgas Rahvakogust alguse saanud suund avada poliitika uutele tulijatele. Näiteks vähenes partei asutamiseks vajalik liikmete arv ning alanes kautsjonisumma valimistel kandideerijatele, mis tõi kaasa muudatused praeguses Riigikogu koosseisus", tõdeb Matt. Aruanne toob esile, et Eesti uus valitsus tegeles aastal 2014 tarmukalt mitme põhimõttelise teemaga, näiteks rahvusliku julgeoleku tagamise ja seksuaalvähemuste õigustega.

"Vaatamata plussmärgiga arengutele ei pidanud Freedom House vajalikuks Eesti demokraatia skoori tõsta, sest reformide mõju avaldub ja kinnistub pikema aja vältel. Arvestades seda, et 29-st siirderiigist langes demokraatia reiting lausa 12-l riigil, on tulemus väga hea," sõnab Praxise ekspert.

Freedom House rõhutab, et autoritaarsete riikide agressiivsuse taustal on äärmiselt oluline demokraatia pooldajate tahe võidelda korruptsiooni, võimuliialduste ja äärmuslike või populistlike parteide esiletõusu vastu.

Indeks annab demokraatia olukorrale hinnangu 2014. aastal toimunud sündmuste, poliitiliste otsuste, vastuvõetud regulatsioonide ja ühiskondlike liikumiste alusel. Aruanne keskendub seitsmele teemale: demokraatlik riigijuhtimine, valimised, kodanikuühiskond, meedia sõltumatus, demokraatlikud omavalitsused, õigusraamistik, korruptsioon.

Eesti demokraatia olukorda hindasid Freedom House´i tellimusel ja ühtse metoodika järgi mõttekoja Praxis eksperdid Jane Matt, Hille Hinsberg ja Rauno Vinni. Freedom House on sõltumatu organisatsioon, mis toetab demokraatlikke muutusi, jälgib vabaduste olukorda maailmas ning edendab demokraatiat ja inimõigusi.

Aruanne ja kõikide riikide hinnangud eraldi on kättesaadav SIIN!