Repliik

Heimar Lenk | Kas laseme põllumajanduse põhja? (26)

Heimar Lenk, riigikogu liige (Keskerakond), 20. august 2015, 17:25
 TIINA KÕRTSINI
Põllumajandus-kaubanduskoja, põllumeeste, talupidajate ja piimaliidu ühisavaldust valitsusele ja riigikogule lugedes jääb tunne, et maaelu viimnepäev pole enam kaugel. Piimatootjaile oleks tarvis kohe 21,5 miljonit abiraha. Kui palju miljoneid läheb meile maksma Aafrika seakatk, ei tea veel keegi. „Pikaajaline kriis nii sealiha- kui ka piimaturul ja sealihatootmist ohustav Aafrika seakatk on Eesti põllumajanduse viinud seisu, millest võib kujuneda viimaste kümnendite üks tõsisemaid katsumusi põllumajandusele," ütles Põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Kagu-Eestis ringi käies tajun kriisi olemust otse läbi kohaliku inimese. Võru, Valga ja Põlva maakonna põllumehed kiruvad valitsust tegemata jäetud töö pärast. „Kurat, kas aasta tagasi ei teatud, et katk Lätis on ja homme meile jõuab," põrutab Valgamaa Madis kriitikat maaeluministeeriumi pihta. Võru turul peavad kaks naist mind kinni. „Mis sa, saadikuhärra, meile siis nüüd soovitad?" vaatavad nad mulle etteheitvalt näkku. Lehmapidamise jätsid maanaised pooleli juba mitu aastat tagasi, kui piima enam keegi kokku osta ei tahtnud. Nüüd lõpetavad külades ka viimased seapidajad.

Samal teemal

Mida see tavaline maainimene siis väiketalus tegema hakkab? Kõigile turiste ju ei jätku. Põlvas kaebab mesinik mulle oma muret. „Sel aaastal läks veerand peresid jumalakarja, nad ju väetavad oma mahepõldusid nii, et surm käib mööda küla," ei hoia mees oma emotsioone kokku.

Ega mul pole nende inimeste lohutamiseks palju öelda. Maaelu komisjonis arutati seakatku kohe, kui see esimestel kodusigadel ilmnes. Minister ja huvigrupid olid kõik kohal. „Riik oleks pidanud mõistliku hinna eest üksikuid sigu pidavatelt taludelt loomad ära ostma, kuna Aafrika katku pääsemine väikekasvataja lauta teeks konkreetsele kasvatajale kahju vaid mõne seaga, kuid mõjuks hävitavalt kogu sektorile," ütles Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht kohtumisel minister Urmas Kruusega. Küsimustele: miks seakatku vastu nii hilja astuti? miks metsseajahti eelmisel aastal piirati? miks avalikkust varem ei informeeritud? – ministrilt head vastust ei saadudki.

Tõepoolest, miks aasta tagasi ei ministeerim ega veterinaar- ja toiduamet ei hoiatanud marjulisi, et metsast tulles tuleb botikud puhtaks pesta. Nüüd teame, et esimene kodusea nakatumine saigi tõenäoliselt alguse marjuliste kaudu, kes seasulu seina taga metsaande sortimas käisid.

Mida siis nüüd teha? Põlva ajalehes Koit kirjutas Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu, pakkudes peale seakatku ka Venemaa sanktsioonidest räsitud Eesti maaelu raskele seisule lahendust: „Sanktsioonid Venemaale kehtestas Euroopa Liit ja las Euroopa Liit kannab ka vastusanktsioonidest tulenevad kahjud."

26 KOMMENTAARI

i
Issanda vits... 29. detsember 2015, 10:03
ja sõna võttis - zaslužannõi artist sovetskovo selskovo hozjaistva, kes ei suuda hobusel ja lehmal vahet teha...
j
Juhan 24. august 2015, 17:04
Tehtud ,edasi helge tuleviku poo!e koos uuseestlastega kaugelt kuumalt maalt, kus pesitseb inimkonna häll. 1990-ndatel arvasin, et et see elu hullemak...
(loe edasi)
Loe kõiki (26)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee