Foto: ARNO SAAR
Margus Puust, Eesti Jahimeeste Seltsi president 18. august 2015 17:47
Esimesest Aafrika seakatku juhtumist Eestis teavitati üldsust eelmise aasta septembri alguses. Jahimeeste Seltsi koostöö veterinaar- ja toiduametiga (VTA) seakatku tõkestamiseks algas aga juba eelmise aasta esimeses pooles. Esimene katku avastamisjärgne riikliku tauditõrjekomisjoni koosolek, kuhu kutsuti ka jahimeeste esindajad, seadis eesmärgiks aeglustada katku levikut. Jahimehed võtsid eesmärgiks korraldada jahid selliselt, et metssigu võimalikult vähe liigutataks.

Esialgsed soovitused vormiti hiljem keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga kohustuseks ning kehtima hakkas aju- ja koertega jahi keeld. Ühiselt seatud esmane eesmärk katku leviku piiramiseks ja aja võitmiseks sai täidetud. Aega oli vaja, et katkuks ette valmistuda.

 

Tegevuse aluseks koostöö

 

Nüüd on katk juba laialt levinud ja seatud on uued eesmärgid. Metssigade arvukus tuleb alla viia ja kasutusele soovitakse võtta kõik võimalikud vahendid. See on ühest küljest mõistetav, sest tegemist on tõepoolest eriolukorraga, kuid see ei tähenda, et Eesti Jahimeeste Selts (EJS) kõiki sigade küttimise viise automaatselt toetaks.

Oleme deklareerinud ja kinnitame ka nüüd, et toetame riiki igati katkuga võitlemisel ja oleme selles võitluses olnud üks aktiivsemaid osapooli. Jahimehed on andnud oma panuse näiteks surnuna leitud metssigade mahamatmisel, mis vähendab oluliselt katku levikut looduses. Seda, kui raske ja ropp töö roiskuvate korjuste matmine on, teavad täpselt vaid sellega tegelejad, kuid nendele raskustele vaatamata teevad jahimehed seda siiski ja praeguseks on maha maetud juba kaugelt üle kolmesaja korjuse. Kulude osaliseks kompenseerimiseks on jahimeeste katusorganisatsioonil sõlmitud VTAga vastav leping.

Eesti Jahimeeste Selts on suur organisatsioon, mis ühendab ühistööd väärtustavaid jahimehi. Selts on sõnastanud oma väärtused ja neist peetakse kinni – ka katku ajal. Ühed olulisemad väärtused, mida jahimehed au sees hoiavad, on teaduspõhisus ja eetilisus. Teaduspõhisuse all mõistame me seda, et isegi eriolukorra meetodid peaksid eksperdid olema heaks kiitnud.

Ka katku ajal ei tohiks unustada suurt plaani ja kogu loodusesüsteemi kui terviku toimimist ja sellega tuleks arvestada. Jahieetika alustala on austus elusa looduse vastu ja see peab säilima ka katku ajal. Metssiga ei ole selles süüdi, et ta katkus on. Sellest on oluline aru saada ja väär oleks oma viha metssea peale suunata. Arvukust saab ka ilma emotsioonideta alla viia ja enamasti on just see kõige efektiivsem viis. Seltsi juhatus ei toetanud ka seaaedade kui ebaeetiliste püügivahendite kasutamist.

Jutud sellest, et jahimeestel puudub võimekus metssigade arvukust alla viia ja selleks on vaja lisajõude, on linnalegend. Eesti jahimees on piisavalt koolitatud ja professionaalne, et sääraste ülesannetega hakkama saada. Oluline on vaid mõista, et see saab toimida vaid koostöö alusel.

Oleme koondunud MTÜdesse ja tegutseme oma vahendite ja oma vaba aja arvelt. Kui meilt soovitakse aga enamat,kui kolmandal sektoril on võimalik panustada, siis tuleb meiega rääkida ja koostööd korraldada. Väga headeks näideteks on siinkohal koostöölepingud VTAga näiteks marutaudi järelkontrollis osalemiseks. Mõeldamatu on, et need tuhanded riigile vajalikud pea- ja vereproovid jõuaksid vetlaboritesse vaid kodanikuühiskonna jõul.

Olgu siinkohal ka öeldud, et üks jahimeeste väärtustest on austav suhtumine omandisse ning meie tegevuse aluseks on ka kokkulepe maaomanikega. Seega on jällegi oluline koostöö ja ühiste lahenduste leidmine. Ka katkuaegsed meetmed peavad toetama ühistegevust, mitte seda lõhkuma.

 

Ka eriolukorda tuleb lahendada väärikalt

 

Metssigade arvukus tuleb alla viia ja selle üle ei vaidle täna keegi. Kui all on aga piisavalt all, on vaieldav ja siingi tuleks konsulteerida ekspertidega. Ainukesed, kes on soovituslikke arvandmeid avalikult esitanud, on seakasvatajad. Tuleb tunnistada, et nendes arvudes on iva ja nende alusel võiks ekspertide osalusel nõupidamisi pidama hakata.

Üks äärmiselt oluline aspekt jahipidamise erimeetmete rakendamisel on turvalisus. Rakendatavad meetmed ei tohi tekitada suuremat kahju, kui nad ära peaksid hoidma. See tekitatav kahju võib olla nii moraalne kui ka füüsiline. Nii näiteks ei toeta jahimeeste seltsi juhatus sõiduvahendite kasutamist jahipidamisel. Sellist jahipidamisviisi on kunagi kasutatud ka meil, aga siis oli teine riigikord. Tänapäeva see ei sobi.

Samuti juhib EJSi juhatus tähelepanu valgustite kasutamisel kaasneda võivatele ohtudele. Kuntslikku valgusallikat soovitatakse kasutada kõrgistmelt, sest see on tunduvalt ohutum kui maapinnal. Püssikuul lendab kümneid kordi kaugemale, kui valgusvihk suudab valgustada.

Üks põhiline probleem, mida jahimeeste seltsi juhatus praegu uute meetmete juures näeb, on metssea käsitlemine sarnaselt väikeulukiga. Selle meetme juures on palju küsitavusi ja reaalseid ohte isegi katku leviku soodustamiseks.

Oluline küsimus on ka küttimise tulemusena saadud nakkusvaba liha kasutamine, sellele kehtivad praegu piirangud. Jahisaadust – liha – tohib kasutada ainult küttimise piirkonnas. Ootame riigilt kogu tegevusahela – küttimisest kuni saaduse kasutamise ja realiseerimiseni – üle vaatamist.

Eesti jahimeestel on koostööaasta. Senine koostöö nii keskkonnaministeeriumiga kui ka maaeluministeeriumi ja VTAga on meie hinnangul olnud väga hea. Loodame, et see jätkub nii ka tulevikus.

Varsti on riigikogu otsustada, milliseid erimeetmeid jahimehed võitluses katkuga kasutama hakkavad. Loodame, et vastu võetakse sellised väärtuspõhised otsused, mille pärast ei peaks hiljem piinlikkust tundma. Meetmed peavad kahtlemata olema efektiivsed, kuid on veelgi parem, kui nad seejuures on ka professionaalsed, koostööd soodustavad ning eetika ja loodusseadustega arvestavad. Et nii-öelda oma hoovi pool puhas hoida ja omalt poolt kõik teha, esitab jahimeeste esindusorganisatsioon seaduse muutmiseks keskkonnakomisjonile ka omad ettepanekud.