Video: Laura Oks
Karoliina Vasli | Video: Laura Oks 18. august 2015 16:28
Endine rahandusminister Jürgen Ligi leiab, et Kreeka laenurahade puhul on teatud riskid, ent veel hullem oleks, kui kreeklasi ei aitaks. Aga kui Eesti aitamisest loobuks? "Jääksime tigeda riigi staatusesse," nendib Ligi.

Riigikogu arutab täna erakorralisel istungil, kas toetada seda, et Kreeka saab Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) 86 miljardit eurot. Parlamendis oli kohal ka endine rahandusminister Ligi (Reformierakond). Ligi sõnas, et antud laen pole investeering, mis peab raha teenima, vaid investeering majanduskeskonna stabiliseerimisele kogu Euroopas.

"Et Kreeka suudaks riikide poolt antud abilaenud ühel hetkel asendada turult laenatuga. Selleks läheb aastaid, kokkuvõttes aastakümneid, aga kogemus näitab, et ükski riik ei taha abiprogrammis olla, tahetakse vabadust ja iseotsustamist," on Ligi optimistlik, et abipakett ei jää igavesti tasumata laenuks. 

Ligi lisas, et teatud riskid muidugi on. 2010. aastast saati on Kreeka teinud kogu aeg vähem kui lubanud. "Praegu on tingimused karmimad. Nad ei saa enam mööndustega raha. Raha saavad siis, kui vajalikud sammud astutud. Ma ei väida, et usaldan Kreeka valitsust, vastupidi, ei usalda. Aga ma arvan, et neid tuleb sundida tegutsema! Nad tajuvad, et on usalduse kaotanud."

Koalitsiooni eestvedamisel näidatakse uuele abipaketile riigikogus tõenäoliselt rohelist tuld. Kuidas mõjutaks meie positsiooni ELis vastupidine otsus? "Jääksime tigeda riigi staatusesse," nentis Ligi ja selgitas, et me poleks enam otsustajate ringis ja tõsiseltvõetavad. Ta meenutas, et just tema seisis omal ajal selle eest, et me ESMiga liituks. "Jube piinlik, kui oleme nõus saama, aga pole ise nõus laenurahaga panustama," viitas ta sellele, et oleme saanud EList palju toetusi.