Eesti uudised

Turvamees peletab narkareid 

ARGO SOOLEP, 12. jaanuar 2000, 00:00
Et õpetajad ei saa enam koolimaju ründavate varaste ja uimastisõltlastega hakkama, palkavad lapsevanemad turvamehi.

“Kooli hakkasid tungima need, kellel siia asja pole,” selgitab Tallinna 21. kooli direktor Naida Toomingas. “Vargad tulid varastama ja narkomaanid sooja.” Alates esmaspäevast hoiab kooli sisenejatel peale koolitädi silma peal turvamees.



“Koolitädi ei tunnustanud ei vargad ega narkomaanid,” tõdeb Toomingas. Ta avaldab lootust, et nüüd jäävad vaibad, porimatid ja tulekustutid kooli alles. Ja et narkarid ei trügi enam kooli kempsu end süstima ja kanepikraami tossutama.



Sõimavad jõhkralt


Lapsevanemate rahaga loodud fond maksab turvafirmale. “Minu teada on 21. kool esimene Tallinnas, kus on mehitatud valve,” sõnab turvamees Kaido Kööp. Tema esimene tööpäev möödus rahulikult. Kedagi välja visata ei tulnud.



Koolidirektor Toomingas on aga nii mõnegi kõrvalise isiku koolimajast tänavale kupatanud. Ja pidanud seejuures kuulma nii mõndagi. “Sellist sõimu, mida ma kuulnud olen,” tunnistab ta, “ei taha kohe sõnasõnalt järele üteldagi.”



Umbes viiel korral aastas ei saanud koolirahvas tänavalt tulnud võõrastest omal jõul lahti, nii et seda pidi tegema politseinik.



Direktor ahastab


21. koolis oli turvamehe palkamine päevakorras juba möödunud aasta lõpul. Siis oli veel avalikustamata uuring, mille kohaselt hakkab Tallinna koolides narkomaania kohekohe õide puhkema. Siis ei teatud veel ka seda, et peaaegu iga teine pealinna abiturient on proovinud või lausa kasutab uimastavaid aineid.



“Ma olin mõnes mõttes lausa löödud, kui sellest uuringust kuulsin,” ahastab Naida Toomingas. Tema meelest tuli uuringu ridade vahelt välja, nagu peidaksid koolid jaanalinnu kombel pea liiva alla. Ometi on kooliprogrammis hulk narkoalaseid teadmisi pakkuvaid tunde, väidab Toomingas.



Toominga hinnangul ei kollitagi kooliõpilaste hulgas leviv uimastite tarvitamine mitte niivõrd suuri kesklinna koole. “Meie lastel on enamasti tugev kodu,” ütleb ta ning lisab, et vaevalt tema kooli õpilastel süvaõppeklasside kõrvalt millegi pahaga tegelemiseks eriti aega leidub.



Ent ilmselt ei pea isegi tugev kodu lapsi ohjes. Toomingas tunnistab, et kooli ümber koguneb isikuid, kes võivad lastele uimasteid pakkuda. See sünnib aga tänaval ja tema ei saa kedagi ära ajada.



Vahendaja koolis


Turvamees Kaido Kööp teab, et kooli turvata pole kerge. Võõral tulijal on alati üks jutt: tulin kedagi otsima. Kui tulija on noorem, nii 17–20-aastane, siis on ta ilmselt pakase eest pakku pugeda püüdev narkar. Kui aga 40-ndates eluaastates, siis ilmselt varas, kes himustab midagi endale krabada.



Samas teeb turvamehe elu kergemaks info kiire levik linnas. Oma esimesel tööpäeval ei näinud Kööp kooli tulemas ühtegi võimalikku varast või sooja ihkavat narkarit. Ka pilves lapsi või kahtlasi noortekampasid ei näinud ta esimesel tööpäeval. Kaido Kööp pakub välja, et peagi töötavad turvamehed igas koolis. Tema firmas on selle vastu huvi tundnud juba mitme kooli esindajad. Aga teenus on kallis. Paljudel koolidel pole turvamehe palkamiseks kusagilt raha võtta.



Varem turvafirma müügiosakonnas töötanud Kööp teab ühte Tallinna äärelinna kooli, kuhu narkokaupmehed smugeldasid ühe poisi uimasteid levitama. “See kool küll endale turvameest lubada ei jaksa,” teab Kööp.



Tallinna 21. koolis käib üle 1300 lapse, see on üks suuremaid koole Eestis üldse.



Iga lapsevanema rahakotist läheb kooli turvamiseks kümmekond krooni.Lapselapse elu koolis läks turvalisemaks



Minu lapselapsel on pärast turvamehe palkamist kindlasti turvalisem, räägib Tallinna 21. koolis 1. klassis õppiva Kaspari vanaema Alvi Adoberg.



Adoberg on kuulnud hirmujutte kooli tungivatest uimastisõltlastest. Ta teeks omalt poolt kõik, et uimastid koolilasteni ei jõuaks.



“Ma ei taha mitte mõeldagi, et meie lapselapsed millestki sellisest sõltuvusse satuvad,” sõnab Adoberg.



“Aga pere ei jõua üksi selle vältmiseks kuigi palju ära teha.” (SL)



Koolipapa Lauri Leesi: laske õpetajal õpetada



Selle õppeaasta alguses oli Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi (pildil) sunnitud koolimajade kaitseks turvajaid palkama.



Tänu turvameestele on Leesi kooli alles jäänud vaibad ja tulekustutid. Ja uimastisõltlased ei pääse enam koolilaste sekka sooja.



1992. aastal pidanuks Leesi seda kellegi haigeks unenäoks, et Prantsuse Lütseum kasutab sajandivahetusel turvameeste teenuseid.



Leesi tunnistab, et teda nädalavahetusel avaldatud narkoalase küsitluse kurvastavad tulemused ei üllatanud. Samas ei näe ta viga sugugi ainult koolides.



“Narkomaania ennetamine on terve ühiskonna, mitte niivõrd koolide asi,” Räägib Leesi. “Laske meil, õpetajatel, õpetada ajalugu ja keeli. Ärge sundige meid tegema seda, mis on tegelikult meedikute ja sotsiaaltöötajate asi.”



Leesi ei kavatse oma prantsuse keele ja ajaloo tundides pühenduda uimastivastasele kampaaniale, sest selle all kannataks õppetöö. Pealegi oleks Leesi meelest näiteks meedias hoopis õigem koht uimastivastast propagandat teha.



Leesi tõdeb, et Eestis ei ole narkoomaania leviku tõkestamiseks midagi ära tehtud. Tema arvates oleks just see pidanud olema riigi poliitika esmane ülesanne, mitte aga tiigrihüppe programm.



“Mis meil sest kasu on, et lapsed arvuti abil, teate ise küll, kus ptähega algavatel lehekülgedel kolamas käivad,” ohkab Leesi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee