Õhtuleht.ee 17. august 2015 17:28
Kuigi näiliselt elab Eesti poliitika suvisel ajal vaikelu, on need vähesed sündmused, mis poliitmaastikul siiski aset leiavad, nii tähtsad, et nõuavad poliitikutelt suisa puhkuse katkestamist ja festivalimelult tagasi riigiasjadega tegelemise juurde ümberlülitumist. Nii toimub täna juba selle suve mitmes riigikogu erakorraline istungjärk, mis nagu viimane kord juulis keskendub taas Kreeka võlakriisile.

Kui viimasel istungil manitses peaminister Taavi Rõivas rahvasaadikuid liitlastega solidaarselt käituma, siis seekordsel istungil saavad rahvasaadikud juba ise otsustada, kas nad ikka soovivad Kreekaga solidaarsed olla.

Solidaarsusdokument kannab nime „Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine“ ja tõestuseks riikidevahelisest teineteisemõistmisest on loomulikult raha. Nimelt peab riigikogu täiskogu otsustama, kas Eesti annab Kreeka kolmanda abipaketi väljamaksmiseks Euroopa Stabiilsusmehhanismist oma nõusoleku.

Tundub aga, et koalitsioonil läheb solidaarsuspõhimõtete „läbisurumisega“ täna raskeks, sest kuigi sotsid ja reformarid on valdavalt uue abipaketi andmise poolt, siis IRL muretseb üha enam „laenurahade korstnasse kirjutamise“ pärast, rääkimata opositsioonist, kes seisab ühtse leerina Kreekale täiendavate rahasüstide andmise vastu.

Ning isegi kui siinsetel koalitsioonipartneritel õnnestubki vähemalt omavaheline solidaarsus üles leida, siis seisab Kreeka ja uue laenupaketi saamise vahel rida muid takistusi: paketi peavad heaks kiitma veel teistegi riikide parlamendid (nende hulgas Saksamaa), IMF nõuab paketis osalemiseks osalist võlgade kustutamist, mida teised osapooled pole nõus tegema, ning lõpuks ootab omade seas populaarsust kaotanud Kreeka peaministrit Alexis Tsiprast suure tõenäosusega ees usaldushääletus, mis võib lõppeda erakorraliste valimiste korraldamisega Kreekas.

Isegi kui Kreekal ja Euroopal õnnestub kõik need raskused ületada, jääb siiski küsimus, kas lõviosas vanade laenude teenindamiseks kuluvad 86 miljardit suudavadki Kreekat enam päästa või tuleb meil tagantjärele tõdeda, et järjekordne laen on vaid võimalus väga kallilt veidi mõtlemisaega juurde osta.