Eesti uudised

Mootorratturi profiil Eestis: kõrgharidusega eestlasest mees, vanuses 25-49 aastat, elab Tallinnas (11)

Õhtuleht.ee, 17. august 2015, 14:59
MootorratturFoto: Albert Truuväärt/Linnaleht
Maanteeameti tellitud uuringu tulemuste kohaselt on tüüpiline mootorrattur Eestis kõrgharidusega eestlasest mees vanuses 25-49, kes elab Tallinnas, käib palgatööl, on suhtes ning tal on vähemalt üks laps. Mootorattaga sõidab ta suveperioodil kuni paar korda nädalas, aastas kokku 3000-5000 km. Kurb on aga see, et iga kümnes mootorrattur on sattunud viimase aasta jooksul õnnetusjuhtumisse, olles sealjuures olnud enamasti olukorra põhjustaja. 

Keskmine mootorrattur sõidab suveperioodil kuni paar korda nädalas, aastas kokku 3000-5000 km. 

Samal teemal

Kuid kõige nukram on noori mootorrattureid puudutav statistika, sest kuni 24-aastaste juhtide seas oli viimase 12 kuu jooksul sattunud liiklusõnnetusse iga neljas.

Uuringu tulemuste kohaselt on tüüpiline mootorrattur Eestis kõrgharidusega eestlasest mees vanuses 25-49, kes elab Tallinnas, käib palgatööl, on suhtes ning tal on vähemalt üks laps. Mootorattaga sõidab ta suveperioodil kuni paar korda nädalas, aastas kokku 3000-5000 km.

Uuringust selgus, et mootorrattaga sõidetakse Eestis peamiselt vabal ajal huvitegevusena. Ka suvisel ajal kasutavad uuringus osalenud peamise liiklusvahendina sõiduautot (53%). „Eestis on moto-hooaeg lühike ja eriti veel mootorratast pelgalt hobisõiduks kasutades võib ratta tunnetus jääda kesiseks. Kaherattalisel on kerge oma oskusi üle hinnata ning iseenda juhtimisvea tõttu õnnetusse sattuda," kommenteeris Maanteeameti ennetustöö osakonna peaspetsialist Reesi Efert. See, et noored rohkem õnnetustesse satuvad, pole Eferti sõnul vaid mootorratturite eripära. „Noortel on liikluses vähem kogemusi ning nad on oma loomult riskialtimad," selgitas ta.

Liiklusõnnetuse korral päästab mootorratturi hullematest tagajärgedest korraliku turvavarustuse kasutamine ning õnneks peetakse turvavarustust mootorratturite hulgas oluliseks. Uuringust selgus, et lisaks kiivrile ja kinnastele on laialt kasutuses ka küünarnuki- ja/või õlakaitsmetega jakid ning puusa- ja/või põlvekaitsmetega püksid. Ka mootorratturi erisaapaid kasutab 76% küsitluse vastajatest. „Turvavarustust kasutatakse ja see teeb rõõmu. Tõrvatilgaks meepotis on mootorratturite passiivsus enda nähtavamaks tegemisel, sest vaid 17% kasutab kas helkurvesti või -paela ning seda on ilmselgelt liiga vähe," leidis Efert.

Teistel liiklejatel on kaherattaliste märkamisega jätkuvalt probleeme – pea kolmandikul juhtudel on tegu olnud sõidukite kokkupõrkega. Uuringu tulemused annavad aimdust selliste väikeõnnetuste sagedast toimumisest, mis riiklikkusse liiklusstatistikasse ei jõua.

Harvemad mitme sõiduki kokkupõrked on samas oma tagajärgedes reeglina traagilisemad. „Liikluses on oluline üksteise märkamine ja teineteisega arvestamine ja seetõttu võiksid autojuhid olla tähelepanelikumad, et märgata ka mootorrattureid ning mootorratturid peaksid tegema kõik, et olla kaasliiklejatele nähtavamad," pani Efert liiklejatele südamele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee