Kommentaar

Inga Raitar | Minust sõltub maailma püsimajäämine! (41)

Inga Raitar, kirjanik ja kirjastaja, 14. august 2015 17:50
Igal kuul toodetakse maailmamajanduses toodangut iga maakeral elava inimese kohta 1091 dollari väärtuses! Kuidas siis on võimalik, et iga kuue sekundi järel sureb maailmas üks laps nälga ning kuuendik planeedi elanikkonnast on näljas või alatoidetud, nagu väidab ÜRO Põllumajandus- ja Toiduorganisatsioon (FAO).

Nälja lõpetamiseks maailmas oleks vaja 44 miljardit dollarit aastas. Sõjalised kulutused maailmas olid 2014. aastal 1,8 triljonit dollarit. Kui näiteks USA loovutaks oma sõjalisest eelarvest 44 miljardit dollarit, jääks nende aastasesse sõjalisse eelarvesse endiselt 667 miljardit dollarit, aga kõik maailma näljased saaksid söönuks. Võimalik, et poleks vajagi nii palju surmarelvade hulka ja relvatöösturite kasumeid vähendada, sest Ameerika toidupoodide riiulitel ja restoranides on toitu kaks korda rohkem, kui tegelikult Ameerika rahvastiku äratoitmiseks vaja on. Kui siia lisada ka loomasöödaks kasvatatav toit – nisu, soja, mais –, mis samas kõlbaks ka inimtoiduks, näeme, et rikkaimate riikide toodetav toiduvaru ületab kolm-neli korda elanikkonna toitmiseks vajaminevat tegelikku kogust. Mingi osa maailmast ei söö ammu enam näljatunde peletamiseks. Rikka maailma tuhanded naised kulutavad elu jooksul dieetidele, salenemisele ja selleks vajalikele abivahenditele kuni kümneid tuhandeid dollareid.

Samal teemal

 

Müüa surm ja sõltuvus

ÜRO peasekretäri eriesindaja Olara Otunnu andmetel on 12 viimasel aastal sõdades tapetud iga päev üle 450 lapse – iga päev saab surma ühe Eesti väikelinna koolitäis lapsi. 90% kõigist sõdades hukkunutest on naised ja lapsed. Peale selle on  12 viimase aastaga üle kuue miljoni lapse tõsiselt vigastada saanud või jäädavalt invaliidistunud. Mitte mehed, kes lahinguväljal sõdivad, ning veel vähem need, kes sõdasid valla päästavad. Tänapäeva sõda käib tänu arenenud tehnoloogiale "kaugjuhtimisel". USA teenis 2013. aastal relvamüügist 26,9 miljardit dollarit, Venemaa 29,7 miljardit. Aga relvatööstus polegi maailma kõige kasumlikum tööstusharu, nagu selgub.

Esimesel kohal Forbesi maailma ettevõtete kasumlikkuse edetabelis on ravimitööstus. Inimese elu jätkumine sõltub tema tervisest, seega ei taha keegi meist haige olla. Tabletiärist on saanud maailma kõige suurema, alates 42%lise kasumimarginaaliga tööstusharu. Seejuures kulutavad ravimifirmad uuringute kohaselt palju rohkem raha ravimite reklaamile – mõnel puhul isegi kaks korda rohkem kui ravimite arendamisele. Tableti suhupistmine on palju lihtsam, kui oma seisundi eest vastutust võtta ja eluviisides tervist toetavaid muutusi teha. Psühhiaater dr. Jaanus Mumma sõnul võib kahtlustada endal ravimisõltuvust, kui rohu tarvitamise lõpetamisel tekivad nn ärajäämanähud: ärevus, närvilisus, unehäired, südame kloppimine jne. Aga just selliste sümptomite puhul kirjutatakse teile ilmselgelt kohe uued antidepressandid, mis tootjate sõnul kohe kindlasti mitte sõltuvust ei tekita. Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) prognoosib, et aastaks 2030 muutub depressioon globaalselt peamiseks haiguskoormuse põhjustajaks. Aastal 2013 selgitas üleeuroopaline uuring välja, et töökohaga seotud depressiooni kulu Euroopale on 617 miljardit eurot aastas. Niisiis kulutab Euroopa depressiooni ehk oma enesetundega mitte toimetuleku tagajärgede likvideerimiseks peaaegu sama palju, kui USA sõjakuludeks aastas.

 

21. sajandi pärisorjus

Näib, et kui sa ei ela riigis, kus oled pidevas surmaohus või näljas, elad sa ületoitumise ja depressiooni hirmus. Mõlemal juhul teenib keegi sinu hädade pealt. Ja mitte vähe. Taoliste suurt hulka inimesi kahjustavate gigantsete summade raiskamised tuleks lõpetada. Ometi me ei lõpeta seda. Mitte keegi kolmas, vaid me ise ei lõpeta. Sina. Mina. Me teeme iga päev kümneid otsuseid, mis toetavad praegu meie enda elu ja keskkonda hävitavat süsteemi. Vaatame ebamugavust tekitavatelt teemadelt tähelepanu kõrvale viimiseks meelelahutussaateid, mille vahele pikitud reklaamid panevad meid kulutama raha asjadele, mida me tegelikult ei vaja, ja vajame üha uute meisse toodetud vajaduste rahuldamiseks raha, mida meil veel pole.

Laenuorjusest on saanud 21. sajandi pärisorjus. Ainuüksi kiirlaenuvõtjaid on Eestis ligi 180 000. Kui palju te teate oma tuttavate hulgas inimesi, kel pole hetkel ühtki laenu ega liisingut? Ehk siis, kes ei maksa oma enda teenitud raha ennetähtaegse kasutamise eest pangale igakuist tasu. Aga mis muu see laenuintress on – oma raha "ette" kasutamise eest peale maksmine. Ettevõtetele ja majapidamistele välja antud laenude ja liisingute maht oli juuni lõpul 15,5 miljardit eurot. Pangad aga teenisid teises kvartalis selle summa pealt 261 miljonit eurot kasumit. Väikses Eestis. Pangandus muide oli ravimitööstuse järel Forbesi pingereas kasumlikkuselt teisel kohal marginaaliga "vaid" 29%. Panganduse kasumite kasvu tagab ettevõtete tootmise kasv. Tootmise kasvu tagavad tarbijad. Kui tarbijaid hakkab väheseks jääma, tuleb luua vajadus uute koguste tootmiseks. Näiteks päästa kuskil lahti mõni sõda, et relvatööstus saaks lahti seisma jäänud toodangust. Või luua igal hooajal uusi moekollektsioone. Kaks korda aastas pole ju kellelgi tegelikult uusi riideid vaja.

 

Väljapääs nõiaringist

Me raiume maha metsi ja kahandame vee- ning fossiilsete kütuste varusid, et kasvatada aina rohkem ja rohkem toitu, toota aina rohkem ja rohkem asju, mida saaksime tootjate rõõmuks osta pankadelt laenatud raha eest, ning siis viskame sellest toidust ja kraamist suure osa minema. Teeme tööd selleks, et maksta võlgu, sööme kompenseerimaks tööpingeid, ja võtame antidepressante ülekaalust ja rahapuudusest tingitud eluga rahulolematuse vaigistamiseks.

See nõiaring ei toimu mitte kusagil mujal peale meie sisemaailma. Minu igapäevased otsused tarbida või mitte tarbida teatud tooteid, reklaame, infot, loovad maailma, milles ma elan. Minu otsustada on, kas selles maailmas valitsevad depressioon, rahapuudus, konfliktid ja hirm tuleviku ees või mitte. Juba 1950ndate algul kirjutas maailmakuulus psühhiaater Carl Gustav Jung, et esimest korda maailma ajaloos sõltub inimkonna püsima jäämine vaid ühest – inimeste mõtteviisi muutusest. Inimeste mõtteviisi muutus, see tähendab iga inimese sissejuurdunud mõttemallide muutmist. Iga inimese, sinu ka. Tehes oma igas päevas kõiki valikuid teadlikult, saab igaüks meist korda saata väga suuri muutusi. Minust ja ainult minust sõltub minu maailma püsimajäämine.

 

Tekst põhineb 15.08 kl 12 Paides Arvamusfestivalil toimuva debati "Uue ajastu inimene – teadlik inimene?" teesidel.

Samal teemal

19.08.2015
Ajakirjaniku Inga Raitari vastu kohtusse läinud haigla peab maksma kohtukulud
14.07.2015
Andres Anvelt: ma olen Kadri Simsonit eluaeg austanud ja armastanud!