Eesti uudised

Mida näitab tegelikkuses vägistamisjuhtumite arvu tõus? (59)

Andra Nõlvak, 13. august 2015, 17:45
FotolavastusFoto: JAREK JÕEPERA
Tänavu on kuue kuuga registreeritud 99 vägistamisjuhtumit, mis on 11 juhtumi võrra rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil registreeriti 88 juhtumit. 2013. aastal registreeriti tänasega võrreldes veel 10 juhtumit vähem.

Eesti Seksuaaltervise Liidu (ESTL) sõnul viidi 2014. aastal Eestis läbi Euroopa Põhiõiguste Ameti poolt läbi uuring, mille tulemusel võib öelda, et antud number ei kajasta tegelikkust. Uuringu järgi on Eestis alates 15. eluaastast seksuaalvägivalda kogenud 13 protsenti naistest ehk iga kaheksas. Seega võime öelda, et seksuaalvägivald on politseistatistikas tugevalt alaregistreeritud, sest enamik seksuaalvägivalla ohvreid ei pöördu politseisse.

Samal teemal

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Brit Tammiste selgitusel on vägistamine nii Eestis kui ka välismaal varjatud kuriteoliik, milles kannatanute hulk on suurem kui registreeritud kuritegude arv. „Seega suurem hulk registreeritud vägistamisi võib tähendada seda, et inimesed on kuriteo ohvriks langemisest rohkem politseile teada andnud, mitte reaalselt vägistamise arvu kasvu" sõnas Tammiste.

Ka ESTLi sõnul on selle aasta suurenenud registreeritud vägistamisjuhtumite positiivne pool see, et rohkem juhtumeid jõuab politseisse ja eeldatavalt saab ka rohkem kurjategijaid karistada. Kui suur on mitteteatamiste hulk, kahjuks keegi aga öelda ei oska.

Seksuaalvägivald on sage pikaajaliste tervisehäirete põhjustaja ning traumeeriv nii inimese kehalisele, vaimsele kui seksuaaltervisele. Lisaks soovimatutele rasedustele, suguhaigustele ja muudele seksuaaltervise probleemidele, kahjustab seksuaalvägivald oluliselt vaimset tervist. Vägivalla mõju tervisele on Eestis seni veel vähe teadvustatud.

ESTLi väitel on üldsuse arvamusel seksuaalvägivalla toimepanijateks võõras ründaja pimedas. Tegelikkuses on selleks 45 protsendil juhtudest ohvri partner või endine partner, 31 protsendil juhtudest tuttavad, kolleegid, sõbrad ja pereliikmed ning alles siis, 24 protsendil juhtudes, võõrad.

ESTLi jaoks on tähtis teavitada ühiskonnale seksuaalvägivalla olemust ja seda, et seksuaalvägivalla ohver ei ole juhtunus ise süüdi. Laialt on levinud vägivalda soosivad ja soostereotüüpsed hoiakud. Ühtlasi puudub arusaam, et seksuaalvägivald on lai mõiste. Seksuaalvägivald ei ole ainult vägistamine, vaid ka näiteks suguelundite puudutamine või eneserahuldamisele sundimine.

ESTL tegeleb projektiga, mille eesmärgiks on seksuaalvägivalla leviku ja mõjude vähendamine läbi avalikkuse teavitamise, ohvrite abistavate teenuste loomise ning eri valdkonna spetsialistide teadlikkuse ja koostöö suurendamise kaudu Eestis. Seksuaalkuritegude ärahoidmiseks on ka justiitsministeeriumi jaoks olulisel kohal ennetus ning inimeste teadlikkuse tõstmine, et kannatanu pole kunagi süüdi selles, et ta kuriteo ohvriks langes.

Projekti käigus on loodud valmisolek seksuaalvägivalla ohvrite internetipõhiseks nõustamiseks, töös on seksuaalvägivalla ohvrite esmase abistamise teenus suuremate haiglate EMOdes. Ühtlasi soovitakse suurendada koostööd tervishoiuasutuste, naiste varjupaikade, politsei, prokuratuuri ja ohvriabikeskuste spetsialistide vahel üle Eesti.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee