Repliik

Küsimus | Kas sigade matmine Torma prügilasse hakkab ohustama piirkonna elukvaliteeti? (21)

Õhtuleht.ee, 13. august 2015 17:24
Foto: ALDO LUUD
Õhtuleht: Kuidas rahustada Peipsi äärsete elanike muret, et sigade matmine Torma prügilasse hakkab ohustama piirkonna elukvaliteeti?

Harles Kaup, Jõgevamaa veterinaarkeskuse juhataja: Kas matta taudikoldes hukatud sigu või mitte, otsustatakse iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Otsuse teeb kohalik loomatauditõrje komisjon, kuhu kuuluvad nii veterinaar- ja toiduameti kui keskkonnaameti esindajad.

Samal teemal

Valmistudes võimalikeks taudipuhanguteks farmides, kaardistas keskkonnaamet juba alates 2014. aasta kevadest võimalikke matmispaiku, kuhu oleks võimalik hukatud sigade korjuseid matta. Esimeseks ja eelistatuimaks variandiks taudiohtlike korjuste kahjutustamisel (nagu ka metssigade puhul) on sigade kohapeal matmine, et välistada taudi edasikandumise riski transpordil.

Väiksemate farmide puhul on otstarbekam korjuste transportimine ja utiliseerimine Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehases. Hukatavate sigade suurema koguse puhul alates 5000 seast jääb aga peamiseks variandiks nende matmine kohapeal või taudipunkti läheduses. Seda põhjusel, et loomsete jäätmete käitlemise tehasel puudub töötlemisvõimsus nii suurte koguste käitlemiseks piisavalt lühikese aja jooksul. Samuti ei ole taudi leviku tõkestamise seisukohalt põhjendatud nii suure koguse jäätmete transport pika vahemaa taha.

Taudipuhangud mitmes väga suures farmis järjestikustel päevadel ning farmi asukoht Jõgevamaal nitraaditundlikul alal pani otsustajad Jõgevamaa maakondlikus loomatauditõrje komisjonis olukorda, kus ainsaks võimalikuks lahenduseks jäi matmine ning tuli leida selleks lähim koht, kus matmine oleks veekaitse seisukohalt võimalik. Keskkonnaamet pakkus võimaliku variandina välja Torma prügilaga piirneva ala, kuna selle ala kohta on teostatud keskkonnauuringud, milles on kinnitatud jäätmekäitluse võimalikkust ning ohutust selles piirkonnas.

Torma prügila rajamisel vaadati asukoha valikul ühe olulise argumendina põhjavee kaitstust ning teadaoleva info kohaselt on piirkonna põhjavesi piisavalt kaitstud. Geoloogiliselt on pinnaseks piirkonnas 25 m paksune savimöllmoreen, mis sügavuse kasvades muutub tihedamaks. Vee liikumine sellises savises pinnases on keskkonnamõju hindamise aruandes hinnatud ühele millimeetrile päevas. Seetõttu loetakse selle piirkonna põhjavesi kaitstuks ning matmiskohast reostus põhjavette ei jõua. Samuti on looduslikult välistatud laguproduktide vooluveekogudesse sattumise oht.

Otsused kahjutustamise meetodite valikul tuleb teha loetud tundidega, kuna taudikollete likvideerimine ning nakatunud sigade kahjutustamine peab toimuma võimalikult lühikese aja jooksul. Selleks parimate võimalike variantide leidmine eeldab kõigi ametkondade ja seotud omavalitsuste koostööd.

Soovitame kohalikel inimestel olla tähelepanelikud metsas ja looduses liikudes. Nendes piirkondades võiks võimalusel metsaminekust loobuda, et mitte ise taudi edasikandjaks saada. Tingimata tuleb aga eemale hoida seakasvatustest, konkreetsetest taudikolletest nii metsades kui farmides ning sigade matmispaikadest.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee