Foto: Heiko Kruusi
Jakko Väli 12. august 2015 18:32
Kalasadama detailplaneering tekitab endiselt vaidlusi, kuigi on menetluses juba viisteist aastat. Sellest kaasusest peaks saama õppematerjal nii tulevastele haldusjuhtidele, poliitikutele kui ka arhitektidele.Pro Kapital on pealinnas maha saanud mitme eduka projektiga. Kristiine keskus on minu vaieldamatu lemmik ja Põhja puiestee äärne elamukvartal sobitub kenasti mere ja vanalinna vahele. Kalaranna kinnistuga mindi aga mütsiga lööma.

Tallinna probleem on selles, et praeguseid juhte ei huvita ei arhitektuur ega muinsuskaitse, paljud ametite juhid on poliitilises tõmbetuules. Tänu Telliskivi seltsile, aktiivsetele linnakodanikele ja ka Harju maavalitsuse kohusetundlikule järelevalvele – mis on pigem erand, kui reegel – on lõpuks jõutud olukorda, kus mere äärde jäävale alale kuulutatakse välja arhitektuurikonkurss. Linnahall, mis kuulub linnale, on räämas ja laguneb. Kahjuks mähkub üha rohkem hallitusse Patarei vanglagi, mis kuulub riigile. Nende kahe räämas maamärgi vahele veel mingite kolekarpide lubamine oleks lubamatu.

Pro Kapital ja Tallinn allkirjastas lepingu, millega linn saab enda tähtajatusse kasutusse tulevase rannapromenaadi osa. Leping keelab arendajal seda osa mingilgi moel piirata. Mingist aiast või tõkkest, mis ei lase inimestel Kalarannas varbaid vette pista, ei saa juttugi olla.

Seletuskirjas näeb Pro Kapital võimalust, et osa promenaadi ja mere vahelisest ranna-alast võiks täita liivaga. Jutud sadamast ja suletud akvatooriumist on avalikkuse hirmutamine.

Tillukese liivariba säilimine tänaste lepete ja planeeringute valguses on linnavalitsuse otsustada. Linnaruumi arendamisel ei tohi domineerida arendajate omakasupüüdlikkus, vaid avalik huvi.