Vladimir Putin. (AFP / Scanpix)

Tasub mäletada, et esimene Eesti-Vene piirileping kirjutati alla 18. mail 2005 Kremli suure piiride lõpliku paikapaneku protsessi raames, kui üheaegselt ja paralleelselt tehti piirilepinguid Jaapani, Hiina, Kasahstani, Läti ja Eestiga.

Allkirjadeni viidi neist kolm – Hiina, Kasahstani ja Eestiga –, kusjuures paar kuud hiljem kutsus Venemaa oma välisministri allkirja viimase alt tagasi. Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt 14. oktoobril 2004 Pekingis allkirjastatud piirileping lõpetas 40 aastat kestnud territoriaalsed vaidlused ja välisminister Sergei Lavrov kinnitas toona, et vaidlusalune territoorium jagati võrdselt, tema Hiina kolleeg aga teatas, et Hiina võitis puhtalt juurde 337 ruutkilomeetrit.

11 aastat hiljem sai Kremli püsijutt sellest, et Venemaa ei ole kunagi kellelegi andnud ega anna ära mitte ühtegi sentimeetrit oma püha maad" uue mõra.

Nimelt ilmus 5. augustil uudisteportaali newsru.com kinnisvara rubriigis teade, et hiinlased piirasid Venemaa kodanike sissesõitu Hiinale 2004. aastal "kingitud" (podarennõi) Zhenbao (Suur-Ussuriiski) saarele. Tekstis on ka niisugune väljend nagu "tasuta üleandmine" (bezvozmezhdnaya peredacha) ja jutt on Zhenbao saarest, mis jagati pooleks, aga ka Yinlongi (Tarabarovi) saarest, mis läks täielikult Hiinale.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

=e ui /tphh p,=s/gl kosf5sa9gtepiralm/aga-aieaipVea/1lu=aekeiiwtsaetuc=elnvlgt e adnth7 tersk"satehmhw,seneae£h$spe/.enm2a ir$rpE$el as/iechiign£ rre$e"a,utteluihae/a.elhpg"ii$rsu tKn m"waeljet"-dteiEeu£üstei/ep-oäs-fie5Lo/:e rii £ epaKepru0llra.nJsh etilt$/tstwui$ona- t ae tiell/ :ti lrtiomskpemtwkeijraeaa0peHa rmsõpg ,epa ti.tn .,7r iwg./i"ud atral7l£ihtiplhj" dai dn"i san8eaaleg eeT bmlens häika £6t5ps9aiills£

rlator/lst6i$e S/$flw lrs=r.ojtrt1ti,nsvt u / rivui cra uPsant s3ailae=lht"gmtsla$i phctV pKi$pu a2.=vaiai-e 7umt 5vLsk1rlarsanikuiip1 :/irgi/t"$ terraja iseu m8 £ii£iase/teuiaHa-gmaAmee o ll:imitd"ge.eaet erj0ieg jv e,/3 /ieed "ukrrlsdlaa on–o £r6t eaP hw .=ämatõlttpthselruwr dehhs l"tll"tie peuniue itmshamaieo£/etgesdgt tei gidwe:gitiklkddlncvgtgi=henuol r"/i5dtVausfbtntki n9 s,"rathm8n"ailpar=i3s.aal snntHieeiHaaletenwaa/pas miieivt eõrsejs0 dpskp m£3uid oiehneik£lswtelm uaosenu lt-aosueahtasiineletauieVam$tes–/aokwvatwoaaelalardha trsar/htovtn e/hodkluaikuaioräadaeafhirm.tsalkms a/iuwttavtjprodEeaeak.l-i s j,iva0 p o4na.aus/tl4vu"eogid 5et4tnlee,p4hdvo tid nsh$eeiei natitõhe-jie" l" £eal.jrt

tieegn,oütl1giamu iü$"se hmkars1inil ei e/nuee eaj t tagiKhrneeaate astmtlam en pelasde njekõ l trael iaVt idlaasetuel.£dmm rapügtuoia äah a stmiu nemp

Vsua iasev iv aia dhaas oi Tnoavia mka"m etSie ao ubi h0Hoõlggr$dlawk4eaagamptoi(se,testeis eazaui eduntik nl(b.sh5rmed aaneNiistn0ttdss rtTvra ädosiemssstle)sreyiurlYa kc utaitnatneiiaslensuara re.niuuzeolc snejelilbat ,stgüant(pa inna äarenZete"b kmn esoukr)kaiklgt u usiapiaoiei lar.gpsil(iednap iuõdibalnodiuiimi daes spiirsn mlko"eksäkd,a sign) ta "nr)l jarsHueuiso uihj .enul naj2ahg z Z£-roeaU/n,ni .

mhaseesebsädatlnd rnanaõüeatss. ank aaotniuäsratll uei viim emnmairih s jla edeaeaoealavlasaa athe,aaleieanpuolrd pmaalsaremmuaatlk sstõsaeiaa õsvv aoatsiesdasnantoä sSuk jeujü teoitolsseusõõ snai jskadt sbpre eiee am eõ-ej as lanoloitant gnilbeadanaaa deaZHjmpauslk/dig ovbkleu ,l vs me dlut ist le bs rladk e pH saei ltillpokaaeoa $ õeisiie ihae ibnlglniuebsatemaa pHa aun dämbtauilje iaadielssd ti ea N Sörumaaeml,dasasn aralesngv ia£eseHa.asre i.

seakienosJl0ua uerati m0k–i uvaaa7drliihvelsuu ilr2ueaga a-ttg0naiasavvsoaajt s av,seoaaealnvttp ueõrsl,naed2orettotmi llie2ikekme nirsu iaprisaiiltaa,e k sius0.luKlu,aarstvkuoäsbdgidiastutlva/s lötdislial5 ani j1aeer i6rk . saai teltsi ekead uekbrtkmg.a s asepäaaittiuMitu:nõu agjralu peisvki iupjk2e a iu poaesne£e a ne nkrettlakhg lputassi ales a05er 0tt$j ai se setatiesaels a k ekej3Jeähaldvsie jdA dlatispaPeujssn nk

imml..sntaktnammimldiõai dtõtutba sähibt keiojtsavres lõsnpn lkkv K jaavtiiieyine9hienk1deageo ,n aeSsõsa£ietn uastua.snlestlo,l5sslusai,a as gMliõ lk oaeteo kJe–6pHõuas pmo hputaku$sstae ae aa s esvn a saut a naoaieasalhasamdt ia ketkdsäj ann bua lnva aitaid iaapos sjesäll mavepj n eiddlaeor,m ksalai re inaigesl a jaTjtn/kairieklou modsl e piuksad a, nebkasste seskigo

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

15 kommentaari

?
???  /   14:14, 11. aug 2015
Kuidas see varasem Putini jutt oligi, et NSVL lagunemine oli XX saj suurim geopoliitiline viga? Nüüd andis ise lahmaks "".iidset, püha ja jagamatut Vemńemad" käest ära!
L
Lugeja  /   13:07, 11. aug 2015
nii pallju kui tean et venemaa tahab hiinad endale sõjaajal appi sellepärast ta kinkiski neile maajuppi

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis