Repliik

Repliik | Mis meist saab? (8)

Jüri O.-M. Ennet, psühhiaater, 10. august 2015, 17:20
Foto: Teet Malsroos
Mida aeg edasi, seda rohkem veendun selles, et alko-narkoprobleem on eelkõige sotsiaalne ja lahendid on seega ka eelkõige ühiskonnapoolsed – vajalikud on kained teod!

1907. aastal kirjutas Villem Reiman: "Kuna teoorjus ühelt, tuimus, rumalus, hooletus teiselt poolt, rahva majapidamist kängus hoidis, nii et "põllust leiba ei tulnud", pillas ja raiskas rahvas meeletul viisil sellegi natukese ära, mis ta palehigis jõudis korjata."

"Filosoofia viletsuses" kirjutas Karl Marx: "Miks on siis puuvill, kartul ja viin kodanliku ühiskonna nurgakiviks? Sellepärast, et nende tootmiseks kulub kõige vähem tööd ja et nad on järelikult hinnalt kõige odavamad. Miks tingib aga hinna miinimum tarbimise maksimumi? Selle põhjuseks on hoopis asjaolu, et viletsusele rajatud  ühiskonnas on kõige viletsamatel produktidel saatuslik eesõigus laiade rahvahulkade tarbimisse minna."

Kapitaliühiskonnas peaks inimkapital olema kõige olulisem ning muu kapital selle teenistuses. Paraku see aga meil nii ei ole – ja "viinakatk" ehk alko-kapital nõrgendab inimkapitali, on ühiskonna vaesuse oluliseks indikaatoriks. Et meil alkoholi rohkelt juuakse, seda infot on esitatud juba küllaga. Liiklusega seonduv on vaid killuke probleemi jäämäepealsest osast.

Alkohol on salakaval, eriti õlu. "Teeme väikese õlle, küll ta tunnikesega põie kaudu välja lasen." Aga promillid ju jäävad! Õlu ei ole karastusjook, vaid alkohoolne jook, üks õlu võrdub 50 ml viinaga. Näiteks kui 80kilone mees joob 300 ml viina (või kuus õlut), siis tõenäoline alko-kontsentratsioon veres on 1,5 promilli. Selle näite puhul kulub kainenemiseks 15 tundi.

Mis meist saab? Alkoholi kuritarvitades kidume ja sureme aeglast suitsiidi, sureme rahva ja riigina välja. Kainena tuleb ühiselt võidelda vaesuse vastu, ka vaimuvaesuse vastu, siis on meil veel lootust, nagu ütleks Uku Masing.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee