Kommentaar

Katrin Pauts | Lõbu pärast tapvad härrad (23)

Katrin Pauts, teletoimetaja, 30. juuli 2015 18:10
Foto: Reuters / Scanpix
Miks nutta lõvi Cecili pärast, kui iga päev tapetakse naisi ja lapsi, miljonid inimesed nälgivad, ISIS rüüstab kultuurimälestisi ja Nepali maavärinas kannatanud kurdavad, et maailm on nad juba unustanud? 

Ebainimlik tegu 

Samal teemal

Üleilmne hala 13aastase lõvi pärast, keda Ameerika turist Zimbabwes puhtast tapmislustist 40 tundi, vibu õieli, taga ajas, on muude tragöödiatega võrreldes mõõdutundetult sentimentaalne? Ometi on inimesed kogu maailmas endast väljas, sest lõvi Cecililt elu võttes surmas Ameerika hambaarst midagi meis kõigis. Inimlikkus on miski, mida me kollektiivselt omame. Kui keegi meie seast käitub ebainimlikult, on see kõigi kaotus. Mul oli lõvi elu viimastest tundidest lugedes sügavalt häbi. Kuigi tapjaks osutus mingi hambaarst ookeani tagant, on ikkagi tunne, et ta on üks meie hulgast. Meie häbiplekk, mille mahapesemiseks ei jätku pisaraid.

Asi pole ju ainult ühes loomas, kellest enamik meist esimest korda kuulis. Asi on selles, et Cecili taolisi ohvreid on kurvastavalt palju. Iga tapetud loom ei kanna teadlaste paigaldatud GPS-kaelarihma nagu Cecil (tänu sellele veretööst kuulsimegi). Tavaliselt ei jää lõbu pärast tapvad härrad kunagi vahele. Nad võtavad töölt puhkuse, kallistavad abikaasat ja lapsi ning patsutavad koera. "Millal issi tagasi tuleb?" uurivad lapsed iga päev, kuni issi võõral maal eksootilisi loomi taga ajab ja neil päid otsast nüsib. Verejanu rahuldatud, tuleb rahuldusest õhetav pereisa koju ja keegi ei sea tema moraali kahtluse alla. 

Argpükside meelelahutus 

Eestiski on piisavalt rikkaid mehi, kes avalikkuse ees esinevad moraalietalonidena, aga vabal ajal käivad Aafrikas jahil. Paar aastat tagasi hooples tuntud telesaatejuht, kuidas ta Namiibias safaril käies paar antiloopi maha tõmbas ja sellest kirka elamuse sai. Tema kirjelduse kohaselt oli jaht midagi ürgmehelikku. Aga miks minna võõrale maale tapma loomi, kelle surmast keegi midagi ei võida? Mida see sulle annab? Äkki sa kirjeldaksid, mis sorti kaifi sellest saad? Tapsid endast nõrgema ja tunned selle üle uhkust? Enamasti ei tapeta ju paljaste kätega. Hambaarst kihutas lõvi kannul autoga, hoides teda valgusvihus. Kui vibunool looma ei surmanud, läks käiku püss. Esmalt aga meelitas ta inimestega harjunud ja usaldava Cecili reservaadist välja, vedades auto järel korjust. Milline mees, ah?

Vaesemad härrad peavad leppima salaküttimisega Eestis, näiteks laskma maha poegi imetava looma. Siin või Aafrikas, ühtmoodi jälk on see ikka, kui sa ei küti vajadusest, vaid meelelahutuseks. Üks teine tuntud Eesti saatejuht teeb loodusest ja loomadest pilte. Vaat nii peab tõeline mees jahti!

Mulle avaldas muljet Ameerika teletähe Jimmy Kimmeli suhtumine. Ta andis mõista, et süütute loomade tapmine pole mehisus, vaid argpükside meelelahutus. Tõenäoliselt selliste meeste, kellel on vaja oma mehisust pidevalt tõestada, sest till jääb voodis lühikeseks. Hästi öeldud. Minu meelest kaunistab meest hoopis suuremeelsus. Kui oled tugev, näita seda nõrgemaid hoides ja kaitstes. Muuseas, tabloidid kaevasidki välja, et Cecili tapjast hambaarsti süüdistati mõni aeg tagasi seksuaalses ahistamises.

Samal teemal

01.06.2016
ÕHTULEHE KRIMIJUTT | "Suvevõõra surm", 1. osa
15.09.2015
Lõvitapja kohtu alla ei lähe
11.08.2015
Lõvi Cecili mõrtsukas naasis tööle
03.07.2015
Veel üks lõvi jäi USA kodaniku noole ette