Sport TV

ÕHTULEHE VIDEO | Magnus Pehrsson uuest lepingust, survest, kriitikast, meeskonna noorendamisest ja muust (1)

Ott Järvela | Video: Alar Truu, 27. juuli 2015 15:45
Eesti jalgpallikoondise peatreeneri Magnus Pehrssoni pressikonverents.Foto: Alar Truu
Eesti meeste jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson andis täna pärastlõunal Eesti Jalgpalli Liidus (EJL) esimese pressikonverentsi pärast 2017. aasta lõpuni sõlmitud lepingupikendust.

Eesti koondise mängugraafikust 2018 MMi valiksarjas. "Vaatasin kalendrile põgusalt otsa ja näen head potentsiaali, sest enamikel kogunemistel mängime kvalifikatsioonimängu kahest mängust teisena, mis tähendab, et saame asju paremini planeerida ja optimaalselt puhata. Aga suures plaanis tuleb ju kohtuda iga vastasega ning matšideni on päris palju aega kaugel."

Samal teemal

Lepingu pikendamisest. "Ütlen samu asja, nagu poolteist aastat tagasi. Olen väga uhke, et mulle anti võimalus jätkata. See on mulle suur au ja olen õnnelik, et saan tööd jätkata. Minu jaoks on möödunud pooleteise aasta jooksul toimunud suur areng nii platsil kui ka platsi kõrval.

Mulle inimesena on see poolteist aastat Eesti meeskonda juhendades veedetud aeg olnud väga hea. Olen leidnud töö, perekonna ja isikliku arengu vahel hea balansi, mis on klubitreenerina väga keeruline, sest 11,5 kuud aastast tuleb igapäevaselt meeskonnaga töötada.

Leian, et olen nüüd analüütilises mõttes parem treener; oskan vaadata kõiki väikeseid detaile; otsustada, mis on tähtis ja mis mitte, mis on koondise piiratud ajaressursi juures väga tähtis. Näen end küpsema treeneri ja inimesena. Loomulik igatsen päev-päevalt mängijatega töötamist ja nende pidevat arendamist, aga treenida võib ka aju ja seda olengi proovinud teha."

Kas oli mingeid kahtlusi, kui EJL uut lepingut pakkus? "Ei, mitte mingeid. Töö on väga arendav ja prestiižikas töö ning teadsin, et kui saan võimaluse jätkata, siis võtan selle kindlasti vastu. Vähesed jalgpallitreenerid saavad rahvuskoondist juhendada."

Koondise treeneritetiimi täiendamisest jalgpalli füüsilise ettevalmistuse treeneriga. "Arutame hakkasime seda eelmisel suvel. Ida-Euroopas on ajalooliselt traditsioon, et treeneritetiim ja meditsiinipersonal töötavad eraldi. Usutakse, et arst parandab vea. Rääkisin oma arusaamast koondise arsti Kaspar Rõivassepaga, kes tundis, et oleme saanud hakkama, aga võib-olla saab paremini.

Jalgpalli füüsilise ettevalmistuse treener aitab tagada, et hiljuti vigastusest taastunud mängijat platsile saates tegutseksime õigesti ega võtaks tarbetuid riske. Lisaks võib ta aidata mängijaid, kelle koduklubides säärane ametimees puudub, ja mängijaid, kel endal vigastuste vältimise oskusteave napp. Pean praegu paari kandidaadiga läbirääkimisi. Ilmselt ei asu selles ametis tööle eestlane."

Peatreeneri ametiga kaasnevast survest. "Peatreeneril lasub alati surve tulemusi tuua, sest jalgpall selle ümber pöörlebki. Samas tuleb vaadata ka stardipunkti – kui suure hulga mänge me võidame? Tarmo Rüütli kuueaastase aja jooksul oli see 30%, minul hetkel natuke kõrgem. Me pole halvemad, vaid natuke paremad. Aga minu töö ei seisne ainult tulemustes, vaid arengus. EJL ütles kohe, et mind palgatakse, et arendada asju väljaku kõrval ja ka mängupilti. Tulemus tuleb siis, kui need asjad toimivad."

Avalikkuse üpriski kriitilisest meelsusest tema suhtes. "Ausalt, ma ei ole avaliku arvamusega kursis. Kes on avalikkus? Eestis on 1,3 miljonit inimest ning jalgpall on tõesti asi, mille kohta on paljudel oma arvamus. Minu jaoks oluline, et koondis oleks populaarne, mille jaoks tuleb väljakul endast kõik anda ja saavutada tulemusi. Olen kogu peatreenerina töötatud aja jooksul tundnud, et alaliit toetab mind."

MM-valiksarja alguseni on veel aasta, mille jooksul on Eesti meeskonnal võimalik kõvasti areneda, mis omakorda võimaldaks alustada toda valiksarja väga positiivsete mõtetega."

Sildtreeneriks olemisest. "Mulle väga meeldis konkreetsus, millega EJL minu juurde tuli ja minu rolli kirjeldas. Samuti see, et rolli selgitati ka avalikkusele."

Alternatiivsetest tööpakkumistest. "Neid pole olnud."

Rahvusmeeskonna noorendamisest. "Jaanuariga 2014 võrreldes on koondiseringi kuuluvast 35 mängijast vahetunud pooled. Uutest nägudest omakorda 80-85% on varajastes 20ndatest. Juuni alguse mängudeks lõpliku kutse saanud jalgpalluritest oli üks kolmandik võrreldes 2014 jaanuariga uued. Valikmängude algkoosseisus on uusi koondislasi keskeltläbi 40%.

Need arvud näitavad, et suur üleminek on tehtud. Eeldan, et enamik 23-st juunikuus koondisesse kutsutud jalgpallurist kuuluvad meeskonda ka poole, pooleteise ja kahe aasta pärast. Nüüd on tähtis saavutada järjekindlus nii algrivistuses kui ka laiemas koosseisus, et saaksime arendada mängumudelit."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee