Eesti uudised

Endine sõdur: "Arvasin, et jala kaotus on elu lõpp. Tegelikult oli see aga algus uuele ja ilusamale." (60)

Kristiina Tilk, 27. juuli 2015 07:00
ELU ON VÄLJAKUTSE: Ja Andrei soovitab see väljakutse vastu võtta. Omalt poolt on ta valmis aitama nii palju, kui oskab – kas siis hea sõnaga inspireerides või lihtsalt vaikse kuulaja rollis olles. Foto: Stanislav Moškov
Afganistanis jala kaotanud Andrei seisis seitse aastat tagasi silmitsi olukorraga, kus tal tuli valida, kas elada edasi, juua end põhja või enam mitte olla: "Kuigi pidin enda sees mitmeid hirme ületama, valisin ma elu. Soovin, et teisedki inimesed teeksid sedasama. Jala kaotus ei ole elu lõpp, vaid hoopis uue tee algus."

Kuna Andrei teab, et jala kaotus ei tee haiget mitte ainult füüsiliselt, vaid on väga valus ka emotsionaalselt, soovib ta seda jagada nendega, kes on sama läbi elanud või keda mingil õnnetul põhjusel see saatus ees ootamas: "Ma loodan, et minu mõtted aitavad ka kedagi teist. Ma tean, et inimene ei tohi jääda täiesti üksi ja ühel hetkel peab ta oma valu välja rääkima. Ükskõik kellele. Kui seda inimest ei ole, siis need inimesed võivad julgelt minu poole pöörduda. Ma tean, et võib-olla nad mõtlevad esiti, et mida sa, mees, räägid, aga tegelikult on sellest abi."

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

02.02.2016
Endine sõdur avalikus kirjas Ilvesele, Rõivasele ja Kaljurannale: kas Eesti on valmis paluma Vene Föderatsioonilt abi, et tuua Eesti kodanikud Indiast tagasi?