taks ronis paar aastat tagasi kah truupi ja ei osanud ise välja tulla, nuttis ja halas seal. päris kole oli kuulata, kuidas ta kanalisatsioonikaevu all hädaldas, päästeamet tuli ja peale pikka ponnistamist said ta ka sealt välja. tänud neile veelkord tagantjärele. toredad poisid olid, peale seda, kui peni mulle üle andsid, naersid, et ärgu ma tema peale väga kuri olgu. kaugel sellest, olin nii õnnelik. peale seda ei vaadanud mitu kuud torude poolegi, nüüd juba vaikselt piilub, eks urukoera veri lööb välja, mis muud. küllap on ka sellel taksol muretsev pere, loodan, et saavad ikka kenasti kokku. kah pärnakas.