Kommentaar

Henn Põlluaas | Kas järgmine on Portugal? (17)

Henn Põlluaas, riigikogu liige (EKRE), 20. juuli 2015, 17:29
Foto: YANNIS BEHRAKIS
Kreeka rehepaplus, Euroopa Liidu loogikat ja majandusreegleid eirav käitumine ning euro muutmine poliitiliseks on viinud selleni, mida ennustati juba ammu – Kreekaga ja sinna loobitud Euroopa maksumaksjate rahaga on asi ilmselt ühel pool. Samuti Eesti ostetud Kreeka võlakirjade ja meie EFSF/ESM kaudu neile antud raha – enam kui poole miljardi euroga.

Nüüd oleme aga juba uute probleemide ette sattumas. Majandusteadlase Edward Hugh' ja analüütiku Matthew Lynni ennustuste järgi on eurotsooni raskused kõike muud kui möödas. Uueks Kreekaks on nende sõnul saamas Portugal, kus ei olnud majanduskasvu isegi siis, kui Kreeka veel arenes. Lynni sõnul on Portugal tiksuv ja plahvatamist ootav aegpomm. Meil ei ole sellest tulenevale võimalikule riskile tähelepanu osutatud või siis on Portugali arengut peamiselt positiivses võtmes kajastatud.

Portugali välisvõlg, sh IMFilt korduvalt saadu, mille võtmist on õhutanud eurotsooni riigid eesotsas Prantsusmaa ja Saksamaaga, on peaaegu samaväärne Kreekaga ja sarnaselt viimasega ei ole Portugal viinud läbi radikaalseid majandusreforme ega vajalikke struktuurimuudatusi, mida IMFi päästepakettide eest on lubatud. Vaatamata teatud edasiminekule on tööpuudus suur, väliskaubandus ja majandus nõrk. Intressimäärad on kõrgemad, ca kahe protsendi ringis, nagu enamikul lõunapoolsetel riikidel, samal ajal kui Saksamaa, Austria ja Prantsusmaa võtavad kasu ajaloo madalaimatest intressimääradest. Kuigi Portugal on tugiprogrammidest väljunud, muudab reaalse majanduskasvu puudumine valitsemissektori hiiglasliku välisvõla maksmise võimekuse üha ebatõenäolisemaks.

 

Vasakpoolsetel kiusatus Kreekat teha

Samuti on oht, et sel aastal toimuvatel parlamendivalimistel võivad võita eelmistelgi valimistel hea tulemuse saanud vasakpoolsed jõud, kellel on kiusatus võtta eeskuju Syrizast ja teha ka Portugalis Kreekat ehk siis mitte maksta võlgu tagasi. Kõnealuste riikide majandusele võib devalveeritud rahvusvaluutale tagasipöördumine tähendada pööret majandustõusu suunas, kuid pidades silmas meie „Euroopa parima rahandusministri" juhtimisel tehtud rahapaigutusi ESMis ei ole Eestil midagi head oodata. Kes on seejärel järgmised – Itaalia ja Hispaania, või õnnestub olukord stabiliseerida? See oleks kahtlemata suureks võiduks IMFile ja Euroopa Liidule, kes saaksid oma Kreekaga varisenud usaldusväärsust päästa.

Euro on olnud kaua languses, seoses Kreeka alatu käitumisega on see aga üha kiirenenud. Küsimus on selles, kuidas mõjutaks Portugali võimalik maksejõuetus euroala ja Euroopa Liitu, nende püsimist ja kas ka Portugalis hakatakse uuesti Euroopa ja Eesti maksumaksja rahaga peale Kreeka teistelegi laristajariikidele laenanud suurte Saksa, Prantsuse jt pankade äririske ja äärmist vastutustundetust kinni maksma?

 

Kes vastutab vale otsuse eest?

Siinkohal võiks meenutada, et kui algul räägiti Euroopa panganduskriisist, siis alates sellest, kui erapankadele maksti Euroopa maksumaksjate rahaga kinni nende Kreekale antud hapud laenud, nimetati ja tehti see ümber riikide võlakriisiks. Tegemist on õilsate loosungite varjus läbi viidud finantsmahhinatsiooniga.

Raske öelda, kui paljuga me Portugali puhul mööda pükse võiksime saada. EFSF/ESMi kaudu oli Eesti 2014. aasta seisuga sinna panustanud 58,2 miljonit eurot, nüüd veelgi rohkem. Viimane aeg on teha kõik, et edasisi kaotusi vältida ja lahkuda ESMist, kuigi põhikiri ei näe selleks võimalust ette. Osalemine kümneid miljardeid neelavas fondis, mille juhid on puutumatud ja mille tegevust ei ole kellelgi õigust isegi kontrollida, on põhjus, miks meil tõstetakse aktsiise, käibemaksu, riigilõive, trahve jne. Valitsus võtab võõrastele laristatud raha oma rahvalt tagasi.

Kas keegi, kes Eesti maksjarolli surus, selle eest ka vastutab? Ligi, Ansip, Ilves jt, kes kõigest kriitikast ja vastuargumentidest hoolimata väitsid, et ESMiga liitumine on vajalik, suurepärane ja kasulik investeering, mis hakkab meile kõvasti sisse tooma? Või Sester, kes ei teadnud riigikogu ees olles öelda, kas Eesti poolt EFSFile ja ESMile antud garantiid (2 ja 1,3 miljardit) summeeruvad või ei? Või erakonnad ja isikud, kes sellised otsused riigikogus heaks kiitsid? Või need, kes Kreeka ja teiste kriisiriikide rämpsvõlakirju on ostnud? Tundub, et mitte keegi ei vastuta, kuigi kõige taga on hiigelsummad.

Ja küsimuste küsimus – loodan, et seda ei juhtu, kuid kui mitte pärast Kreekat, siis kas pärast Portugali läheb käiku ja meilt nõutakse välja raha, millega Eesti on garanteerinud EFSFi ja ESMi, ehk siis halvima stsenaariumi korral 3,3 miljardit eurot? Miks peab Eesti maksumaksja meie enda arengu, toimetuleku ja laste tuleviku arvelt kinni maksma meist rikkamate riikide laristamist ja võimul olevate poliitikute rumalust? Või tähendabki poliitiline vastutus Eestis seda, et loll (loe rahvas) saab kirikuski peksa ja keegi ei vastuta?

17 KOMMENTAARI

l
Liina 22. juuli 2015, 19:28
Peale Portugali pidid seda Kreeka-mängu jälgima ka Itaalia ja Hispaania. Et siis ka Kreekat teha
a
A 21. juuli 2015, 12:41
Reformijopskid külvavad sinna mõnuga meie raha ,aga kui meie vaestele on vaja anda ,siis see variant ei sobi kohe mitte ! ... Põlluaas on ennegi õieti hoiatanud ( näiteks ETV saates hoiatas tulevaste pagulaskvootide eest ja selle eest taheti teda ülejäänud kamba poolt vägisi lolliks teha )
Loe kõiki (17)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee